Norra

Aeg läheb nii ruttu,ma ei pane ise tähelegi! Käisin täna jälle Lillestrømi haiglas. Neli nädalat ja kaks päeva on mu kukkumisest möödas ning just paras aeg on nüüd kips maha võtta. Seekord oli meil ilusti aeg olemas ning me ootasime ainult kümme minti üle oma aja. Artsitädi oli väga lahke ja tore. Kips saeti maha traadiga,mis lükati plastiktorru,mis oli kipsi all. Arne võttis ühest otsast kinni,arstitädi teisest ning muutkui saagisid. Väga ruttu läks. Kips oli kõva ja arstitädi nägi natuke vaeva selle painutamisega,et mu käsi sealt välja mahuks. Täitsa lahti ei saanudki painutada-ma tõmbasin siis ise välja. Käsi surises nagu siis kui see ära sureb..ja kuidagi lõdva tunne oli. Pesin kätt ja seebi peal oli eesti keeles ka kirjutatud!

Varsti tuli teine artitädi,kes võttis mu käe enda sülle ja painutas seda ja oli väga õnnelik,sest mul oli päeva kõige parem luumurd! Ma ei teinud küll kordagi neid harjutusi,mis mulle eelmisest korrast kaasa anti(ma leidsin need ausalt öeldes natukese aja tagant voodi alt..),kuid ma olen ju kätt palju(vbla liigagi palju)kasutanud..nii et ta tegi ilusti igast ringe ja värke kipsist vabana ka.

Väga palju vana nahka ka ei olnud esmalt. See hakkas kooruma koduteel ning koju jõudes oli see piirkond pmst puru all,hehe

Võtsin ühe pika-pika dušši. Nii pika,et Arnele ei jätkunud pärast enam sooja vett..seda pole veel kunagi varem juhtunud. Ma arvan,et kuskil tunni-ringis tuli ära. Aga arusaadav ka ju! Ma pole end neli nädalat korralikult pesta saanud. See ei ole eriti luksus käsi kilekotis dušši all käia.

Siis lõin end veel natuke üles ja läksin kella seitsmeks Mayléni juurde. Ta on terve vaheaja üksinda kodus.Juhhei.