reede, 9. mai 2008

Norra keele õpetaja tuli esimese toimetusena kohe minu juurde ja ütles, et ma kirjutasin väga ilusa kirjandi ja värki, kuid väike õnnetus juhtus ning kas ma tahan uuesti kirjutada. Ma vastasin muidugi ei. Saral ta käskis uuesti kirjutada. Ta ei kirjuta ilmselt. Ma ka ei kirjutaks. See polnud tema viga.

Rääkisime mõlemad tunnid russidest. Õpetaja paelus selle argumentatsiooni teemasse. Väga osavalt, minu arust. Mu silmis plusspunktid tõusid kohe. Lõpus lugesime luulet. Ta tahtis mind lugema panna kohe. Ma keeldusin. Ma ei julge. Ma ilmselt ei hakka ka julgema. Ja ta saab aru. Ja mul jälle plusspunktid tõusid kohe.

Ajaloos joonistasin alguses hipikleite. Pärast läksin arhitektuurile üle. Alustasin meie majast ja aiast. Sain ilusti hakkama. Suht kindel, et kõik aknad on õige koha peal ja värki. Siis võtsin Rapla maja ette. Sellega tuli probleeme. Suht sarnane näeb välja küll, ma aint kahtlen katuses. Siis mõtiskelsin natuke selle üle, et me ei pane üldse tähele enda ümbrust, kui see ümbrus nö tuntud on. Seejärel läksin edasi meie maja kõigi külgedega. Need tulid ka hästi välja. Ma joonistasin meie maja ruudukujulisena, on see õige? See sein, kus garaaz ning minu ja Mari aknad on, läks natuke sassi. Garaazi ja selle katuse pärast. Teised seinad ja rõdud tulid hästi välja. Ma arvan, et ma tundsin šašlõki lõhna ja kuulsin kiiki ja batuuti, kui ma tagumiseuksega külge joonistasin.

Siis lõikasin seinad maha ja joonistasin mööblit köögis ja elutoas, küljepealt. Elutuba jäi natuke kitsaks. Köök mahtus ilusti ära. Joonistasin keldrikorruse ka. Ma ei mäleta, kuidas me kamin välja näeb. Siis joonistasin kapid ette sellele. Saunaga tuli ka natuke probleeme. Ma ei osanud seda täpselt köögi ja elutoaga propotsiooni panna. Umbes tuli välja. Teised küljed ma jätsin joonistamata... sirgeldasin hoopis VÄÄTSAt ja joonistasin kõikidest T’dest palmipuud. Alla panin lained ka. Tegin nimekirja oma ööbimiskohtadest Norras. 11 kohta sain. Tegin oma lennumarsruudi ja Väätsa kodust PÜGi tee ka. Ja siis jõudsin veel kaks tulpi joonistada ja tund sai läbi.

Eile õhtul oli õhtusöögiks oasalat Eesti rahvustoitude raamatust. Ma polnud kodus eks. Võtsin selle täna kooli kaasa. See lõhnas täpselt õigest. Naljakas eks. Ma pidin natuke soola ja pipar juurte panema ja siis maitses ka väga hästi. Mul on leivast kõrini jälle.

Kunstiajaloos võttis Anne Mette renessansi kokku. Rääkis Leonardo Da Vincist ja näitas erinevaid ehitusi Firenzest. Ma olin ka suurelt ühe pildi peal. See oli Anne Mette poolt vale käik. Ma vaatasin palju suurema tähelepanelikkusega iseennast kui seda hoonet mu taga. Reedel on töö.

Praktilises kunstis alustasime geomeetriliste kujunditega. Nagu matemaatikas. Sirkli ja joonlauaga. Kõigepealt ring ja siis sinna sisse kuusnurgad ja kolmnurgad, kaheksanurgad ja viisnurgad. Ovaali tegime ka kõige lõpuks. Mul tuli matemaatikatunni igatsus peale. Mul oli nõme sirkel ka. Ma sain mingi imeliku pooliku ilma süsita õpetaja käest. Ma ehitasin selle ümber oma harliku ja teibi abiga, kuid see ei töödanud ikkagi korralikult. See oli nats nõme. Nats kõverad ringid tulid mul kõik. Muideks ma sain jälle poole varem valmis kõikide ülesannetega. Nagu vanasti. Nostalgia.

Lõpuks läks mul nii igavaks, et ma tulin pool tundi varem ära. Lugesin veerandtunnikese raamatut, siis helistas Inger ja kutsus Texasesse õhtut sööma. Sõitsin rattaga. Kolme minutiga. Istusime õues ja meil oli jube viltune laud. Ja päike paitsis pähe ja mul hakkas pea valutama, aga mõnus oli ikkagi. Ma tellisin vegetaarlasagnet ja see on kõige parem lasagnetükk, mida ma saanud olen oma elus. Pärast rääkisime raamatutest (sest ma olen kohe-kohe Biitlitega valmis) ja sõime kooki ka. Mul oli porgandikook. See oli hea. See oli väga hea. See oli superhea caffe lattega koos. Mhm. Toit on tore. Ingeri Texase-kaaslane tuli meie lauda õlut jooma. Ta on tore mees, kelle nime ma ei mäleta. Ta räägib Haugesundi aksenti. Ma kuulasin suu lahti. See on ilus. Nad läksid Arnega koos ära. Ma istusin veel natuke Ingeriga. Lõpuks tulin ka koju. Inger istus seal veel kella üheksani välja. Ma lugesin veel raamatut õues. Lõpuks kolisin teleri ette. Vaatasin erinevaid saateid ja tegelikult ei vaadanud. Kella kümne aeg tulin oma tuppa asju pakkima.

3 kommentaari:

kaari ütles ...

miks sa asju pakkisid?
kas sa läksid (käisid) kuhugil(e)?

Deisi Pihlak ütles ...

kamoon ... kirjandiga juhtus õnnetus, kirjuta uuesti... misasja :) Kohvitassist jäi plekk peale või läks suitsukonist põlema? Ja kui ta on juba lugenud, siis peaks tal ju olema ka hinnang ehk hinne teada, milleks siis uuesti kirjutada? Et talletada järeltulevatele põlvedele. :) Lahe lugu.

Liina ütles ...

mai saa eriti aru su kommentaarist.ma lugesin oma positutse läbi ka, aga ikkagi ei saand. mis kohvitass?mai saa midagi aru:D