Käisime terve perega Lørenskogis leeripeol. Kõik sugulased olid kohal. Vanad ja uued ka. Ma polnud kõiki varem näinudki. Leerilaps oli Arne õepoeg. Ta saab kahe nädala pärast 15. Ta tegi krikliku leeri. Ma ei tea, kas ta jumalasse ka usub. Siin on palju lapsi, kes lähevad leeri kinkide pärast. Nagu Kim ja Ole Biitlitest. See poiss sai nt 10 000 nokki oma vanematelt.
Leeri on siin suur asi. Inger laenas Livilt bunadi, et ma saaks selle selga panna. Ma ei taha enam kunagi bunadit selga panna. Üldse oli üks jube päev. Kõik käisid sugulase juurest sugulase juurde ja ajasid juttu ja ma istusin nurgas ja tahtsin koju. Kõikidesse teistesse kodudesse peale selle seal.
Ja nüüd ma tahaks teada, et mis saab siis mu ristimisest ja staatusest kirikus, kui ma leeri ei lähe? Ja miks te mind ristisite üldse?
2 kommentaari:
Ristisime, sest siis oli see moes :D Ja tegelikult ma ei tea ka miks, aga mulle meeldib, et sa oled ristitud. Ehkki ma ei usu jumalat, on kuidagi hea teada, et oled ristitud - justkui tagavara kaitse sinu üle. Mina olen ka ristitud ja leeritatud ja isegi korra laulatatud. Las need kombed olla, need on aja märk ja selle pärast ei tasu küll muretseda, et oled ristitud. Tegelt oleks võinud Mari ka ära ristida. Aga noh, pole ka hullu, et ei ritsinud. :)
Vanaema siin: See ongi täiskasvanuks saamise pidu sugulastega, muidugi kingid. Kirik annab pühalikkuse juurde. Varem oli leeris 17 - 18 aastased, nüüd nooremad ka, aga 14 on vara justkui.
Tore, et kirjutad! Ole tubli!
Postita kommentaar