Norra

Norra keeles jätkasime keele teemadel. Läksime sellesse sügavamalt sisse. Keelde üldiselt. Esimese tunni lugesime kõik vaikselt. Kuidas globaliseering keeli mõjutab. Mis on keelevahetus. Miks see toimub. Millal see toimub. Mis on keeleline mõjutamine. Mis on võõrsõnad. Mis on laenusõnad. Mulle meenub see luuletus ühest varasemast norra keele tunnist. Või õigemini vaid selle esimene salm.

I setter Norge høyt blant Jordens riker; -

men akk, hva er dets heder og dets makt,

når de må sikres ved en amme-vakt

som svake barn og uerfarne piker.

Johan Sebastian Welhaven kirjutas selle luuletuse 1834 aastal, Norra rahvusärkamise ajal. Rahvusärkamine jagunes siin kahte leeri: ühed, kes olid üli norralikud ja pooldasid norra kirjakeele kasutusele võtmist(ja nynorski) ning teised, kes olid avatud maailmale ja uskusid, et Norra ja norra keele elab üle ka abita(nemad pooldasid taani keelt ja selle norrandamist – bokmåli). Welhaven kuulus nende teiste hulka ning sellest see salmike räägibki. Umbes et: HEI!Kas te (vastasleer, kui nii öelda) ise ei usu Norra kultuuri jõulisusse, et te peate selle eest nii suur hoolt kandma?

Mulle meenus see luuletus, sest ma usun, et üht sellist luuletust oleks meil praegu ka vaja. Ma leian, et on liiga palju juttu selle ümber, kuidas inglise keel meid mõjutab ja kuidas me kõik teised oleme väljasuremise ohus. Sellest on palju juttu siin ja sellest on palju juttu teie juures ka. Kusjuures eesti keeles on palju vähem importsõnu kui norra keeles. Me nimetasime neid teises tunnis ja ma mõtlesin iga juures et ohoh me kasutame eesti keelset sõna või varianti. Proovisin leida mõnd näidet meie sõnakasutusest ka ning ainult show tuli meelde. Siinjuures pean ma silmas sõnu, mille kirjapilt on nagu inglise keeles ja hääldus on nagu inglise keeles ja mis pole üldse eesti keel. Show’l on ju tegelt eesti keelne kirjapilt ka olemas. Šõu? Kuid teiste võõrsõnade pärast me ei peaks muretsema minu arust. Nad on kuskilt mujalt pärit, kuid nad on ikkagi meie eesti keel ning keel on ju niikuinii koguaeg muutumises.

Ajalugu oli põhimõtteliselt vaba tund. Me oleksime pidanud lugema kontrolltööks järgmisel reedel. Seda me ei teinud. Käisin Mareniga Remas ja istusin laudade taga koridoris ja rääkisin Hannet taga, kes jooksis jälle poppide sabas ringi. Ma olen Hanne pärast natuke mures, kui aus olla. Ma saan Mareniga viimasel ajal palju paremini läbi ja Hanne hakkab nagu ära vajuma. Ta ei ole tavaliselt meiega ühel lainel. Ta ei saa me naljadele pihta, kuid naerab ikkagi ning see on nõme eksole. Me proovimine teda kaasa haarata, kuid siis ilmuvad välja need popid ning ta kaob ära ja me ei saa enam proovida ka. Niimoodi on see praegu.. põhimõtteliselt. Seekord ta hängis kuskil Saraga. Meiega liitusid lõpuks Ida, Mina ja Jane. Nad on Mareni Kroeri sõbrannad ja nad on toredad ja ma tahan nendega ka nüüd heaks sõbraks saada. Ja selle eesmärgi täitmine läheb väga hästi, sest nemad tahavad minuga ka sõbraks saada. Nad tahtsid mind õhtul Mareni juurde ka ja ma tahtsin minna ka, kuid mul olid Hannega plaanid juba valmis ja ma ei suutnud talle ära öelda, sest ma tundsin, et see oli veel viimane sidemekene meie vahel sellel reedesel päeval ning ma lõpuks ikkagi ei läinud Mareni juurde.

Kunstis töötasime koomiksiga. Ma sain päris palju tehtud. Lõbus oli. Kunst on viimasel ajal koguaeg mõnus olnud. Nii läheb ilmselt edasi ka,õnneks.

Koju sain poole kolmest. Käisin dušši all ja koristasin natuke oma tuba. Mamma tuli kella nelja aeg koju. Me hakkasime tacosid ette valmistama. Kui Hanne pool viis tuli, olime peaaegu valmis. Sõime õues. Ma proovisin taimetoitlase tacot (kus maitseained on liha asemel hapukoores) ja see oli hea. Natuke harjumatult külm ainult. Peale söömist vaatasime natuke filmi. Superbad. Tänase õhtu plaaniks oligi seda filmi vaadata ja Marenile, kellel on esmaspäeval sünnipäev, kukleid küpsetada. Karnevalboller. Mamma lubas meid filmi vaatama ja koristas kööki tacojääkidest. Kui ta valmis sai, tegime filmile pausi ja valmistasime taigna. Siis vaatasime jälle filmi. Taigen kerkis. Siis tegime pallid valmis. Panime uuesti kerkima. Vaatasime filmi. Siis ahju. Natuke filmi jälle. Niimoodi kaks korda, sest meil oli kaks pannitäit. Kuklid said enne valmis kui film läbi sai. Lõpu vaatasime sooje karnevalbollereid süües. Need oli head ja film oli igav. Natuke naljakas, kuid igav. Polnud hea paha film. Oli igav paha film. Hanne unustas muidugi jälle rongi tšekkida ja mulle ka ei öelnud, et ta rongiga koju läheb. Sai natuke isalt riielda jälle ja hakkas peaaegu telefoni otsas nutma. Ma orgunnisin talle transpordi lõpuks. Liv viis ta koju. Ma koristasin köögi kuklite küpsetamisest. Kaks kuklit panin leibade juurde kappi, ülejäänud pakkisin kilekotti ja viisin alla sügavkülma. Kilekoti sees oli täpselt 18 kuklit. Maren saab 18. Armas, eks.