kolmapäev, 23. aprill 2008

Ma sõin hommikuks kolm kohukest ja mul läks süda pahaks. Need on nii magusad. Hea tunne oli ikkagi. Ma andsin Livele ka maitsat. Alguses seda erilist vanilliglasuuri ja õunasisuga. Talle ei meeldinud. Siis andsin tavalist. See ka ei meeldinud. Siis sõin need ise ära^^

Sõitsime täna Oslosse. Mari ei pidanud rongis maksma. Live küsis talle ja endale pileti. Skist. Avastas järsku, et Mari on laps. Konduktör oli juba oma andmed kahele täiskasvanule sisse löönud ja ilmselt andis alla nüüd. Ainult Live maksis. Maril vedas. Live sõitis meiega kaasa ainult rongitee. Tal oli inglise keele fagdag. Nad läksid Ameerika saatkonda külastama. Ta kaks klassikaaslast istusid ka meie juures. Nad rääkisid kõik inglise keeles. Eelmise õhtu ameerika valimistest ja muudest sellistest tarkadest teemadest. Nad sõitsid Nationaltheatrisse. Me tulime Oslo Sis maha ja läksime ooperi katusele jalutama.

Seal on endiselt ilus. Me ronisime tippu, sõime kaneelirulle, vaatasime Oslot ja tegime palju pilte. Mõnus oli. Edasi jalutasime keskuse poole. Tegime Østbanehalli ees tiigriga pilti ja ronisime üles Karl Johanit mööda. Käisime erinevates poodides ja tegime endiselt pilte. Nägime kõik tähtsad Karl Johani vaatamisväärsused ära alates H&Mist lõpetades kuningalossiga. Meil võttis tänava läbimine umbes kaks tundi. Vot see oli üks õige turistitamine. Tegime pausi Slottspargis. Sõime kaneelirulle ja M&M’e, mis ma Maritilt ja Torgeirilt eelmisel õhtul saanud olid. Nad olid ka taxfree shoppingut teinud. Nad käisid Prantsusmaal Disneylandis. Pilte vaatasime ka. Ja teisi inimesi ka. Seal on mõnusalt inimesi. Mulle meeldib Oslo juures see, et siin on nii palju kohti, kus lihtsalt istuda ja puhata ja linna nautida. Alustades ooperist..või lõpetades. See on ju tegelikult neist kõige uuem koht. Me jalutasime edasi Rådhusi ja Aker Brygge kanti. Seal meeldib ka inimestele istuda. Me ei istunud maha. Me tegime natuke veel shoppingut. Ja pilte. Kella neljaks läksime Nationaltheatri juurde, istusime purskkaevu äärele ja ootasime Hannet. Tegime pilte ja vaatasime inimesi. Hanne tuli poole neljase rongiga Åsist. St ta oli Oslos kümme minti üle nelja. Läksime otse Peppesse. Mul oli kõht tühi. Ja ma arvan, et teistel ka.

Saime teisele korrusele istuma. Ühte pimedasse nurka. Natuke kahju see. Õues oli nii ilusalt valge ja päike ja meid istutati pimedusse. Tellisime Thai Chikenit. See on parim pizza ever ever ever. Ja vett. See on tasuta. Rääkisime ilusti inglise keeles ja ootasime süüa. See tuli nagu tavaliselt – suht hilja. Siis sõime kõik. Mari ei kannatanud eriti mu tai kana vürtsikust. Mulle see vürtsikus selle juures just meeldibki. Me ei andnud oma kelnerile tipsi. Ta oli ebaviisakas. Või tegelt hakkas mul lihtsalt rahast kahju.

Peale Peppet jalutasime mööda Karl Johanit tagasi Oslo S’i juurde. Seal läks Hanne meist lahku. Ta sõitis koju. Me läksime OsloCity’sse ja shoppasime veel natuke.

Koju tulime vist kaheksase rongiga. Või seitsmesega? Ma ei mäleta. Üllatavalt hilja, igaljuhul. Mari maksis 33 krooni Åsi. Ta on laps. Lapsed on kõik kuni 15. Ma ei saa nii odavalt siis ka, kui ma suudan viivitada piletiostuga Kolbotnini.

Õhtu kodus veetsime Mari toas Romeot ja Juliat vaadates. Mari polnudki seda näinud. Mulle väga meeldib Kristjan Kasearu!

Kommentaare ei ole: