Midtårssamlingen

Ma ärkasin varakult ja vahtisin lakke. Umbes veerand üheksa helises Consuelo äratus, kuid keegi ei liigutanud. Ma ka siis mitte. Vahtisin veel lakke. Kümme minutit hiljem tõusis Consue ja järjest tõusis päid. Kaari ja Marlena jäid liikumatuks. Ma ronisin ka oma voodist, mis oli nari ülemine korrus, kuhu ma ei osanud muud moodi peale ronida, kui aknalauale astuda ja Kaari voodist läbi ronida, alla ja otsisin peegli üles. Leidsin, et ma olin täitsa ilus ja jätsin ripsmetušši peale panemata. Selleta lasin terve hommiku ring. Napilt enne õueminekut panin peale (mis oli loll muidugi, sest mul pole juhuslikult veekindlaid tooteid, kuid ma tundsin end liiga alasti). Hommikust söömas olin suht esimeste seas. Mul oli jogurt kodust kaasa võetud ja ma ei pidanud leiba tänu sellele sööma, juhei!

Hommikusöögi ja grupielu vahel olid mõned mõttetud ja mõned natuke toredad üles-äratamise mängud. Me mängisime nii pikalt.

Mind pandi ühte gruppi Marlena, Jolanda ja Judithiga, kes on uus tüdruk Austriast. Semesterporgamm ja tuli jaanuari alguses. Ta on jube tubli norra keelega!!

Vahepeal tundsin, et nad ei usu mind, sest mul polnud midagi probleemidest rääkida ja kõik mu piinlikud hetked ja värgid tulid ka nõmedalt välja, sest ma lihtsalt mõtlesin need välja, sest ma ei tunne piinlikkust tavaliselt. Peale selle ei mäleta ma pauguga oma juhtumisi ja tundekeerdkäike minevikust.

Lõunat sõime õues lume sisse (mida oli palju) kaevatud augus, kus põhjas oli lõke. Norra keeles on see bål. Ma arvasin, et see ongi spetsiaalne lõke lumme kaevatud augus, kuid sõnastik väidab, et bål tähendab tuld, tuleriita või lõket. Grillisime vorste ja saiakesi, mis ei tahtnud üldse soojaks minna ja kui ka kannatusest tingitud madalal tasemel nad soojenesid, siis tulelt võttes olid nad pauguga jahedad jälle. Lund sadas ja õues oli külm. Jube oli endale neid hotdoge valmistada. Käed tahtsid ära kukkuda otsast. Natuke maadlesime veel lumes ja mõned hüppasid katuselt, kuid meid lubati päris ruttu tuppa. Ilm ei olnud just kõige meeldivad väljas olemiseks. Tuul oli kõva ja lund sadas, nagu ma enne mainisin juba.

Enne tuppa minekut tegime veel gruppides läbi väikese orienteerumis-küsimus mängu. Sumpasime lumes, otsisime poste ja vastasime küsimustele. Palju keerulisi küsimusi oli. Toas peale riiete vahetamist pidime minema printsess Miat ära veenma. See oli mingi muinasjutu järgi. Mia küsis meilt mõned nendest küsimustest, mis me lumest leidnud olime ja meie pidime vastame. Neljast panime ühe valesti ja saime edasi! Juhuu. Saime teisi vastamas ka vaadata. Lõpus oli finaal ja me tulime teisele kohale. Auhinnaks saime kvikk lunsj’i, mis on teile tuntud kui kitkat. Norralased söövad seda matkadel ja hüttis, kui nad oma looduslikku elu elavad. Ega me palju ei saanud, kuid suu magusaks tegi küll. Veetsime niisama aega elutoas Larsi ja Leo ronimisvõistlust vaadates ja jutustades. Peale õhtusööki pidi minu grupp nõusid pesema. Sellega läks tükk aega ja see oli päris raske, sest meil polnud hütis veesüsteemi. Vett tuli väljast tuua ja sellega siis kuidagi hakkama saada seal sees.

Hilisõhtul mängisime loomamängu jälle. Palju rahvast oli mängus ja palju imelikke loomi. Ma pean endale mingi näitlemisringi otsima. Ma olen nii kange ja arg, kui ma pean oma häält kasutama või kehaga mängima. See ajas mind ennast ka närvi. ÕÕÕÕÕÕHHHHHHH

Küpsetasime veel banaane šokolaadiga ahjus. Mul ei saanud see kunagi valmis ja ma sõin ühe poole toorelt ära. Täitsa mõnus oli vist isegi.. ma ei tea, mida ma arvab. See mitte-valmis osa ei olnud ju eriti tore (ja ma räägin jälle söögist).

Jäime kauaks õhtu peale ja ma ei julgenud enam tuppa minna, sest seal oli kottpime ja rahvas magas ja ma ei tahtnud neid segada. Õnneks on mul superwoman Kaari, kes mu eest ilusti hoolitses(: