the factory girl

Mamma küpsetaks hommikuks vahvleid. Ma tegin endale putru. Istusin laua otsas ja seal on väga ebamugav süüa. Üldse olin ma kuidagi pahur. Kell 11 algas Steineri koolis (Ski tee ääres) jõulumess, mis oli väike ja tsipa igav. Ostsin endale kaelaehte, mis läheb mu kõigi riietega kokku ja ma ei lihtsalt kannangi seda nüüd igapäev.

Pool üks pidime Andyga Texases kokku saama, sest Greta läks Oslosse tööseminarile ja Andyl polnud midagi teha. Me jõudsime Texasesse palju varem. Planeerisime Roulaga päeva ja jõime kohvit. Live ja Inger otsisid kinke Live peredele. Kui Andy saabus, ta lihtsalt liitus meiega... meie päeva planeerimisega. Stuart tahtis õhtul kinno minna ja me mõtlesime väikese tiiru Ski’s teha, et Roula näeks ära, kus ta töötab. Samal ajal pidi kuhugi õhtusöök ka mahtuma. Kinno minek oli kindel, sest me tahame nii palju kui võimalik Stuartiga koos olla, et ta Siljest puhata saaks. Film algas kell viis. Kell oli juba üks ja Ski’sse minek jäi seega ära. Inger läks koju ja valmistas meile kella kaheks õhtusöögi, et me saaksime poole neljase rongiga Oslosse sõita. Filmil (American Ganster) oli teine päev peale esilinastust ja Liva kahtlustas, et see on välja müüdud. Stuart ei suutnud seda välja uurida ja me läksime koju, istustasime end arvutituppa keldrisse ja planeerisime edasi oma päeva. Helistasime Josephine’le ja Ginale, kuid nende õhtu oli juba planeeritud ja nad ei saanud meie liituda. SMSisime Marshalli ja Viktoriga, kes olid metsas ja kutsusid meid õhtuks enda juurde. Kinno nad minna ei tahtnud. Olime oma plaanid päris valmis juba saanud ja Viktori poole mineku asemel kino kasuks otsustanud, kui Stuart saatis sõnumi, et ta oli Siljest valesti aru saanud ja kinno minek jääb ära. Kõik jooksis sassi jälle. Proovisime Marshalli ja Viktorit kätte saada, kuid nad olid metsas ja mõnulesid seal ilma suure tsivilisastsioonita.. Lõpuks suutsime nad kätte saada Viktori ema juurest ja nad lubasid poole tunni pärast tagasi helistada, minu kodu numbrile, kui nad Viktori isa juurde jõuavad. Poole tunni pärast istusime meie söögilauas ja sõime õhtusööki(lõunat). Rääkisime Viktoriga oma plaanid selgeks: Inger viskab meid sinna ära ja tuleb pärast vastu ka ning asi algab kell seitse. Panin telefoni ära ja sõin rahus edasi. Umbes viie minuti pärast hakkas minu enda mobiil helisema ja Viktor helistas jälle. Nüüd läks väga piinlikuks.

Kella seitsmeni oli palju aega. Vaatasime selle ajaga ära „The Factory Girl’i”. Ma pean seda uuesti vaatama, absoluutselt kindlasti! Esiteks ma ei saanud ma alguses filmile keskenduda, sest ma olin hõivatud sõnumite toksimisega ning teiseks kommenteeris Roula liiga palju. Sellegipoolest on see film endiselt mu lemmikfilm. Mari, sa võid nüüd seda vaadata! Ma olin ainus, kellele see peale läks. Teistele oli see liiga masendav ja depressiivne. Roula ei leidnud selles mingit pointi, kuid minu arust oligi see täpselt õige, sest ühe inimese elus ei olegi mingit pointi ja film rääkis ju Edie elust. Nüüd olen ma emo, sest ma avaldasin filmi kohta arvamust.

Samal ajal kui meie all Roula toas filmi vaatasime, oli Inger naabrionule helistanud, et tema poeg meid Ytre Enebakki viiks (Viktori juurde), sest Arne on tulevaht ja auto ei tohiks pikaks ajaks kodust ära olla. Alexander oli kodust väljas, kuid naabrionu ise oli nõus meid ära viima. Pool seitse ootas ta meid kodu juures. Tal oli naljakas aksent, kuid muidu väga tore onu.

Viktoril on väga huvitav maja. Siseneda saab teiselt korruselt ja meil oli probleeme ukse ülesleidmisega. Marshall tuli siis uksele ja aitas meid tuppa. Viktori isa tuli meid tervitama. Ma ehamtasin veidi. Ma poleks eales ette kujutanud, et ta isa selline on! Tal olid suured käelihased, juuksed olid pikad ja olek väga tough-guy’lik. Selliseid mehi on maailmas nii palju, kuid ma pole neid kunagi ette kujutanud kui isa mõnele lapsele. Tegelikult on neid muidugi palju, kellel sellised isad on... aga ikkagi. Viktori vanemad lahutasid kaks aastat tagasi ja isal on nüüd uus naine (see, keda ma rongijaamas neljapäeval kohtasin). Ta on blond ja peenike ja täpselt õige naine ta isale, kui mõtlema hakata. Väga tore ka.

Liikusime Viktori tuppa, istusime sohvale ja ajasime juttu terve õhtu. Marshall oli obsessed Guitar Hero mänguga ja Roula harrastas minu eest rääkimist. Mina ei suutnud pilku eemal hoida ühelt maalilt, millel oli Neil Young. Ta jõllitas mind ja ma pidin teda vastu jõllitama. Viktoril on lahe tuba. See on mõnusalt suur (ja muidugi ma jagasin seda juba enda koduks ka, kuid seekord ilma igavuseta... ma teen seda nüüd juba koguaeg), et sobiks mu elutoaks-magamistoaks. Natuke oleks juurde kööki ja vannituba vaja ja mu unistuste korter olekski valmis. Tal olid enda maalitud pildid seintel, küünlaid palju palju ja viiruk põles nurgas. Kõige lahedam asi oli kohvimasin. Selline retro.

Inger tuli meile kella üheks järgi. Kõik olid selleks ajaks juba suhteliselt magamas ja ma olin öelnud asju, mida ma ei tegelikult ei tahtnud ja teada saanud asju, mida ma ei osanud arvatagi.