Norra

Minu äratus oli kell kuus. Võtsin dušši ja meikisin ennast. Kui Roula üles ilmus ja dušši võtmiseks luba küsis, olin peaaegu valmis juba. Alla matpaket valmistama tahtsin temaga koos minna ja siis ma otsisingi tegevusi endale. Panin oma toa korda(mis võttis kaua aega) ja tegin koduseid ülesandeid. Roula meikis end minu toas.

Lõpuks alla jõudes oli Live juba köögilaua taga hommikust söömas. Tegime endale matpaket. Mina kasutasin Fazeri leiba!!!! Livele vist eriti ei meeldi, et ma arvan, et nende söömiskombed siin on suht ebatervislikud. Ta on ju käinud Ameerikas ja näinud, mis seal toimub. Igaljuhul ta väidab koguaeg mulle, et minu ideed on ebatervislikud. Näiteks me rääkisime leivast. Ma väitsin, et minu pruun rukileib (seemnetega) on väga tervislik. Tema vastas, et see pole üldse tervislik. Ma väitsin uuesti. See ON tervislikum kui nende sepik. Sellepeale tema ütles, et selle võiks üldse söömata jätta... Yes right. Inimene ju vajab kiudained ja minu rukkileib on endiselt kõige tervislikum (ja kodusem) variant mulle neid andmas, jah.

Igaljuhul ta veenis Roula ka ümber tema sepikut sööma. Mul ükskõik. Saangi terve leiva endale.

Kui Inger alla tuli, rääkis ta mulle, kui hiljaks Roula dušši alla minemisega oli jäänud. Ma tundsin end ikka vääääga kehvasti siis. Ta jäi tegelikult ka hiljaks, u 10 minti. Inger väitis, et kui ta äratuskell helises kolmveerand, ta polnud veel läinud. Mina kuulsin ta äratuskella helisemas ca kolmekümmend kaheksa – nelikümmend. Minu arust pani ta süüdistamisega ikka väga üle.

Kooli saime autoga. Esimesse tundi ei pidanud minema. Saime sööklas kokku, kust võtsime kooliarvelt hommikusöögi, millega rändasime konverentsiruumi, kus Graham rääkis meile Norrast ja Campell rääkis meile praktilist informatsiooni. See oli väga cozy tund ja mul oli hea meel, et ma ei pidanud norra keele esimest tundi kaasa tegema. Teise ajal ma lihtsalt istusin. Õpetajal polnud mulle erilist ülesannet ja ma polnud ise ka midagi kaasa võtnud, sest ma arvasin, et tal on mulle eriline ülesanne. Roula ja Marshall (Viktori poiss) istusid ka nurgas. Õpetaja oli nendega väga kind ja tore ja jobu. Ma ei salli teda.

Kolmanda tunni ajal oli mul viimane eranorrakeele tund. Sain ülesandeid esmaspäevaks, kui liitun IB grupiga, lugesin norra keelt ja tegin ülesandeid.

Ja siis hakkas kunstimaraton. Esimese kunstiajaloo tunni ajal istusime niisama, sest keegi polnud kodust ülesannet teinud (kõik said märkuse) ja õpetaja oli ikka väga pahane.

Viimased kolm tundi olid praktilised G-majas. Need olid toredad. Istusime kõik koos ühe laua taga (šotlased ja norralased, kes šotlaste hostid on, ja üks eestlane ka), mõni tegi ülesandeid, mis meile anti, müni joonistas niisama, mõni istusis niisama, seal hulgas Liina, kes oleks pidanud endast välja tirima idee, millist teemat ta oma suureks kunstitööks tahab, ja selleks kavandeid tegema, kuid ma suutsin vaid kolm koledat päkapikku joonistada.

Tunnid läksid väga-väga kiiresti. Kõik kunstitunnid võiks alati sellised olla. Koolipäev läks üldse kiiresti. Väga ruttu saime koju.

Muide, muide, muide. Ma leidsin järgmise inimese, kellega ma saan Korni kontsertile minna ja ta on natukene kindlam mineja kui Greta. Jess jess jess.

Eile õhtul sain Desiréelt sõnumi, et võiks täna midagi koos teha ja ma olen talle nelikümmend korda meelde tuletanud, et kui ta tahab midagi teha, siis ma olen alati olemas ja ma olingi olemas. Täna sõitsime poole viiese rongiga Oslosse. Enne seda sõime kodus. Roula lasi oma juuksed valla. Väga ootamatu oli teda juustega näha. Tal on väga ilusad juuksed, muideks.

Rong oli jälle täis. Saime istuma alles Ski’s ja seda ka tänu kiirele reageerimisele. Sõitsime Nasjonaltheatret’i. Nagu alati, maa alt välja ronides, oli õues kottpime. Ootasime natuke Desit ja tegime pilte.

Desi saabudes hakkasime kohvikut otsima, sest õues on küüüüülm. Tahtsime heameelega minna sellesse bakeriisse, kus Desiréega varem ükskord istusime, sest see oli odav, kuid see oli suletud. Istusime siis lõpusk maha Deli de Luca kohvikusse ja lobisesime seal kolm tundi järjest. Roula on üsna jutukas tüdruk. Desirée on väga jutukas tüdruk. Liina on Liina. Ostsin endale prantsuse vanilje kuuma šokolaadi ja see viis keele alla. Hmmmm. Ja ma sain kohvitopsi kanda jälle, jeeess.

Desil läheb juba paremini ja ta meeldib mulle iga korraga aina rohkem ja rohkem ja rohkem.

Umbes kell pool üheksa sain Gretalt sõnumi. Rong väljus kahekümne minuti pärast Oslo S-st, mis tähendab, et teatripeatuses (millele me lähemal olime) peab veel varem olema. Desile oli okei, et me jooksu pistsime, ning ta jooksis meiega kaasa teatri juurde. Alguses me eriti ei jooksnudki, alles maa alla joostes. Tegime ruttu-ruttu ja jõudsime isegi kohale nii, et rongi ees polnud ja suure teleri peal oli Mossi rong veel nimekirjas, kuid petrooniteleril oli teine nimi... Me olime valel petroonil. Uuesti suuuuuure jooksuga trepist üles ja natuke edasi ja trepist alla ja trepil joostes kuulsime me, kuidas rong meil nina eest ära sõitis. Jess. Roula oli pettunud, ma olin õnnelik (totakas nagu ma olen), sest nii lahe oli joosta ja maha jääda. Roula väitis, et ta oleks ka õnnelik, kuid vaid siis, kui rongile oleks jõudnud, ja sellepärast ta mulle ei meeldigi.

Mul oli hing jooksust peaaegu väljas, kuid muidu tundsin end väga elavana. Desi saatis sõnumi ja küsis, kas me suutsime rongi püüda. Saime temaga uuesti kokku ja ta jalutas meiega koos Oslo S-ni mööda Karl Johanit, kus on jõulukaunistused üleval!, istus meiega koos Oslo S-s ja oli väga hea sõber. Mulle meeldib ta nüüd veel rohkem. Ma juba ütlesin seda.

Seekord saime ilusti rongile, ostsime ilusti täispileti, böö. Mul oli plaan, et konduktor tuleb nii hilja, et me saame end kolbotni peatuse ajal liigutada ja natuke odavamalt saada, kuid te võite kolm korda arvata, kes oli viimane inimene enne kolbotni peatust, kes pileti jõudis osta (ausõna, see oli jobu, ta pmst küsis mult raha, kui uksed lahti läkisd, väga nõme ajastus).

Greta ja tema täna-saabunud poiss Andrew istusid endiselt Texases ja me liitusime nende seltskonnaga. Roula polnud Andy’t näinud väga pikka aega ja siis nad muutkui rääkisid oma põristavate R-dega kiiret inglise keelt ja meie Gretaga naeratasime ja proovisime aru saada. Tore oli.

Koju tulime kuskil üksteist. Istusime natuke teleritoas ja rääkisime oma päevast, nagu kombeks on, ja siis pugesime linna.