The beginning

Umbes tund aega enne šotlaste kohale jõudmist tuli mulle alles närv sisse. Ma olen enda üle uhke sellepärast. Kartmine on mõttetu ja ma suutsin seda pikalt ära hoida.

Texases rongi oodates oli aga jube. Mu näpud muutkui trummeldasid ja kõht keeras. Ma ei suutnud eriti norra keelele keskenduda ja siis tuli Viktori ema ja tutvustas end mulle ja rääkis norra keelt, liigagi kiiresti. Ma alguses ei teadnudki, kes ta on. Kõik oli segamini. Mingi suvaline naine tuleb ja pistab käe pihku ja hakkab norra keeles rääkima. Ma tundsin end samamoodi kui Marite ema mind lõpetamisel õnnitlema tuli. Lõppkokkuvõttes oli see aga rahustav, sest ma ei pidanud mõtlema nendele viiele inimesele, keda me ootasime, vaid keskendusin norra keelele ja proovisin seda rääkida ka.

Ma olen päris palju viimasel ajal mõelnud, et kas see pole imelik teile, et ma räägin nüüd keelt, millest teie midagi aru ei saa?!

Seisime Texases, blokeerisime ust seni kuni rong ette sõitis ja inimesed välja hakkasid tulema. Platseering oli väga täpne. Nad tulid välja täpselt Texase ukse juures. Tundsime nad kohe ära, sest neil olid suured kohvrid ja neil oli neid palju. Minu Roula oli muidugi kõige tuvastatav, sest ta on moslem, you know. Ma olin aga närvis ja ei julgenud ta juurde kohe minna. Seisime rivis ja vaatasime kõik-kõigile järgemööda otsa. Graham lõpuks hakkas tutvustama ja peresid lastega kokku panema. Siis ma juba läksin ise Roula juurde. Närv kõhus pingul jälle, kuid ta oli väga kergest suheldav, ja see oli hea.

Seisime natuke rongijaamas ja rääkisime. Ebamugavaks muutus lõpuks juba ja ma küsisin Grahamilt luba koju minna, mille me muidugi ka saime.

Autosõit läks ruttu. Roula tänas koguaeg.

Inger ja Live ootasid meid kodus ukse peal. Tegime majaringi ja istusime söögilauda. Täitsa ok söök oli, võrreldes tavalisega.

Roula tänas koguaeg.

Peale sööki potsatasime elutoa diivanile, klõpsisime telekanaleid ja rääkisime Norrast ja Šotimaast. Roula tänas koguaeg. Ma olin tegelikult väga väsinud ja seda olid teised ka, kuid keegi ei öelnud midagi ja muutkui istusid ja Liina lõhkus selle istumise, sest Liina oli väga väsinud. Muidugi saatsin ma Roula enne mind vannituppa, kuid ikkagi...