Norra

Hommikuti on mul kaks norra keele tundi. Täna oli töö nynorskis, mida mina ei soorita ning ma sain lihtsalt ülesanded. Töö oli läbi kahe tunni ja need kaks tundi olid vaiksed ja igavad. Ajaloos proovisin isegi tööd kaasa teha. Täitsa hästi läks. Ma vist käisin natuke liiga palju Hannele pinda, kuid mul oli lõbus.

Kunstiõpetajatel olid täna kursused (kõigil erinevad enam-vähem) ja me saime asendusõpetaja. See fakt meid ei rõõmustanud, oh ei. Me lootsime, et kedagi ei tule ja me saame terve päeva peale kolmandat tundi vabaks, mis oleks võrdunud koju sõiduga, kuid peale söögipausilt tagasisaabumist istus õpetaja laua taga üks üleriietatud noor naine, kes ei saanud eriti hästi klassi taltsutamisega hakkama. Esimese tunni istusime niisama, sest meil polnud seal klassis ruumi midagi teha. Hiljem kolisime G-majja, kõik ühte klassi jällegi, kuid natuke rohkem ruumi oli ikkagi. Ülesandeks oli jõulukalendrit valmistada. Igaüks sai numbri, millele pidi kaardi valmistama. Maren sai 14. detsembri. Mul on 13. detsember. Ma sain ruttu valmis. Olin ise ka üllatunud oma loomingulisuses kiiruses, mis mul tavaliselt puudub. Aitasin natukene Andy’t tema omaga (täna oli tema päev kooli tšekkida ning ta sai endale 23. detsembri). Ta pole kunstiga üldse kokkupuutunud ja tal oli abi vaja. Kuulasin jälle, kuidas norrakad norra keeles taga räägivad. Viimase tunni istusime puhtalt niisama ja õpetaja otsustas meile meeldida ja meid varem ära lasta. Mul oli plaanis Ski’sse minna. Rongini oli palju aega ja ma võtsin hoopis bussi Hanne ja teistega koos. Bussijaamas sain Marshalli ja Viktoriga kokku. Arutlesime õhtuste plaanide üle kuni Viktor maha läks. Ülejäänud aja rääkisin Marshalliga Siljet taga.

Skis uisutasin hambaarsti juurde, kus Roula töötas. Ta ei saanud ära tulla ja pidi ruttu ruttu tagasi minema töö juurde. Leppisime kokku, et kümme minti kolm läbi saame Ski Storsenteri ees kokku ja vaatame, mis edasi juhtub. Ma läksin kohe peale hambaarsti sinna. Vaatasin poodides ringi natuke ja ostsin endale jogurti. Olin seni söönud vaid apelsini ja jogurti, nii et ma olin väga näljane. Sõin selle ilusas üksinduses inimeste keskel ära ja ootasin Roulat... kell tiksus ja tiksus ja tiksus ja kui ta oli pool neli ilus Roula koos Stuartiga välja. Mina olin natuke pahane, kuid surusin selle ilusti alla. Tegime väikese jalutuskäigu kaubakeskuses ja mängisime õues lumega kuni avastasime, et nüüd peaks Josephinele vastu minema. Ta tuli poole neljase rongiga, mis jõudis Ski’sse ca kümme üle poole. Oli hilja ja ma teadsin, et pean kodus olema kell kuus, et õhtusööki süüa. Ma eeldasin, et Roula on ka vaimustuses viimast õhtusööki minu perega koos veetmast, eriti veel kui me olime nendega koos selle nädala jooksul ca kaks korda õhtust söönud. Tema aga muutkui jahus Josephinest ja Dröbakist ja lõpuks teatas, et nad peavad nüüd minema ja shortbreadi hambaarstile viima ja me kohtume kell kuus minu juures õhtusöögilauas, ja minema nad läksidki. Ma proovisin neile selgitada, et ma lähen sama rongiga koju tagasi, millega nemad, kuid ma jäin ikkagi üksinda. See tundub nüüd nii labane ja kui ma kellelegi olen jutustanud, miks ma vihastusin, nad ei saa aru... ma saan aru, miks nad aru ei saa, kuid see küttis mu nii üles. Ma tundsin, et ta käitus minu ja minu perega väga ebaviisakalt ja hoolimatult. Läksin istusin siis rongijaama maha, et pool tundi rongi oodata. Saatsin Ingrile sõnumi, et ta tegi mu jälle vihaseks. Võtsin kotist oma Hermani ja plaanisin seda lugema hakata, kuid Inger helistas mulle tagasi ja tahtis väga mureliku häälega teada, mis toimub. Ma proovisin seletama hakata, kuid ma ei suutnud. Pisarad tulid ja ma ei suutnud midagi öelda selle kohta, mis mind üles ärritas. Ta küsis, kas ma tahan koju minna. Ma vastasin, et ma suudan selle kakskümmend minutit siin istuda ja rongi oodata, kuid ta saatis ikkagi Torgeiri mind ära tooma.

Pidime kokku saama Ski Storsenteri ees. Tal läks natuke aega ja rong sõitis ka enne minema. Roula proovis mulle korduvalt helistada, kuid ma ei tahtnud temaga rääkida ja ei võtnud lihtsalt vastu. Ma olen väga tänulik Torgeirile, et kui ta lõpuks saabus, ei küsinud ta midagi Roula kohta. Tal oli lust mulle oma töökohta näidata ja töökaaslaseid tutvustada. Kõige suuremale bossile teatas ta, et ma olen ta õde Lätist. See oli naljakas. Ta vabandas pärast kolm korda.

Koduteel rääkisime muusikast. Ma sain peaaegu šoki. Talle meeldib Tokio Hotel.

Koju jõudes võttis terve pere mind vastu ja ma olin väga õnnelik. Ma tundsin, et siin on keegi, kes minust päriselt ka hoolib ja kellele korda läheb, kuidas minul läheb.

Sõime koos õhtusööki kell viis. Roula saabus Josephinega koos kümme minti pärast kuut. Neile kaeti uuesti laud ja soojendati toit, mis muideks oli täna väga-väga hea!

Ma olin endiselt pahane Roula peale ja hoidsin neist eemale.

Kell seitse hakkasime Enebakki poole sõitma, jälle. Ma rääkisin terve tee norra keeles (ma tunnistan, et kiusu pärast) Arnega. Kohale oli väga hea meel jõuda. Kõik šotlased olid juba kohal. Silje ja Gina ei tulnud üldse. Silje tegi reede õhtul koduseid töid ja Gina pidi sõbranna sünnipäevale minema. Õhtu käigus mu viha lahtus ja mul oli väga meeldiv õhtu. Lõpuks olin surmväsinud jälle ja autos magasin. Oma voodisse sain kell kolm.