Hommikul sõitis Roula ära poole üheteistkümnese rongiga. Läksin teda rongijaama ära saatma. Vihma sadas ja rongi tuli kaua oodata. Jutustasime ümber eelmise õhtu ja nädala ka. Rong tuli täpselt ilusti. Kallistasused ja vihmapisarad. Gretal läks nägu ikka väga särama, kui Andy rongile oli pandud. Mina ei teagi... Selline neutraalne tunne oli.
Päeval käisime näituse avamisel Da Vinci silla juures, Da Vinci Galleriet’is. Arne sai avasõnu seal laulda ja meie olime lihtsalt külalised. Mulle väga meeldis. Ma sain kunstnikule tere ka öelda, juhei!
Õhtul läksin Greta juurde ja istusin seal ca tunnikese Sverre ja Mayléniga ning uudistasin Greta tuba. Tal on suur tuba. Tal on oma kraanikaus ja värki ja see on lahe, jah.
Natuke hiljem õhtul sõidutas meid Mayléni poiss Ski’sse Kjeller’n Rockile. Ostsime pileti ja ronisime sisse. Hüppasime moshikeerisesse ja Greta sai palju-palju sinikaid, katkise näpu ja pahura tuju. Ma lihtsalt käisin korra kõhuli põrandal. See oli lahe, mulle meeldis. Peale esimest bändi hoidsime sealt lava eest eemale ja asi läks natuke igavaks. Poisid kargasid seal ees edasi ja tegid teineteisele liiga. Kokku vaatasime kolme bändi vist. Kahes nendest olid tuttavad mängimas ning kolmas oli lihtsalt ‚ülihea’. Mulle ei meeldi bände esimest korda laivina kuulata, nii et ma ei oska midagi öelda. Superhead muljet nad mulle ei jätnud. Bändide vahepealse aja istusime niisama koridoris või auto juures. Maylén on väga tore ja sõbralik ja ta isegi rääkis inglise keelt minuga hea meelega, mida ta enne üldse hea meelega ei teinud. Nii armas!!!!
Kuskil ööhakul, kui asi läbi sai, mindi koju. See oli üks superkiirelt jooksev päev.
Ja nüüd mul tuleb meelde, et see oli 1. detsember, oh jah.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar