Norra

Koolivalimiste üleüldine võitja on tööpartei (arbeidspartie vms), mis sai esimese koha nii meie koolis kui üle riigi. Koolis hääletas nende poolt 102 õpilast. 30 hääletas Venstre poolt, mis annab neile 6,9% tulemustest. Vihatud parteid Hųyre ja FRP said rohkem kui Venstre – Hųyre 47 ja FRP 80. Üle riigi FRP valitses teist kohta, mis tähendab, et Live pole valimistulemustega üldse rahul. Me tegime klassivalimised ka. RV, mille pikka nime ma ei tea, võitis.
Päev läks jälle suht ruttu. Igavad tunnid olid: ühiskond ja geograafia, kus põhiline käib ümber jutustamise, mida mina ei oska. Võtsin oma heegelduse ja tegelesin sellega.
Kuuenda tunni, ajaloo, ajal läksin raamatukokku, kus sain kokku oma prantsuse keele õpetaja Ingridiga, ja meil hakkas norra keele eratund. Ta andis mulle esimese õpiku ka. Lugesime neli peatükki läbi, ma sain 97% kõigest aru. Tubli olen, st.
Kodus proovisin ebaedukalt internetti saada, mis tekitas koduigatsuse, sest ma tahtsin väga emmega rääkida. Lõpuks proovisin talle helistada, kuid ta ei võtnud vastu.
Natuke hiljem hakkasin ma talle sõnumit saatma, et kõik on korras, sest ma helistasin kolm korda kahele erinevale telefonile, mis võib päris meeleheitel mulje jätta. Ta helistas täpselt poole sõnumi peal. Kurb oli, nutsin jälle. Rääkisin emme ja Martiniga, Raidi häält kuulsin maja tagant. See kosutas ka.
Kell pool kuus istusin autosse ja sõitsin Ryggesse, kus elavad Ketil, Ann Kristin ja Amalie ehk Ingeri vend ja tema pere. See on maakoht. Nende maja asub põldude vahel ja on suur. Mulle meeldis seal, sest nad on väga toredad. Eriti Amalie. Ma läksin tema ja Livega jalutama ümbrusesse. Jutt läks sellele, et Inger tuleb homme kooli valimiste pärast ja Live usub, et ta häbistab teda (mida ma usun ka). Ma sain jälle tõdeda, et mina küll kunagi oma emmet häbenema ei pea. Inger on vana ka... ilmselt tuleb see sellest.
Jalutuskäigult tagasi nende maja juurde naastes, tuli Ketil just toast välja ja palus meil autosse istuda. Ta töötab Rygge muuseumis, kuhu ta meid sõidutas. Väga lahe on muuseumisse minna, kui see on tühi ja lahti tehakse vaid sinu pärast. Armas muuseum oli Rygge ümbruskonnast. Kõrvalhoones asetses sõjamuuseum, kus oli palju vorme ja relvi ja plakateid. Ütleme, et ma tundsin end seal päris koduselt.
Ketilil oli tööd ka teha muuseumis – nende keldrikorrusel hakkab varsti lopedmarked, mis tõlgituna võiks väga ilusti olla Norra kalts. Ta sorteeris seal raamatuid ja meie vaatasime ringi. Kõik, mis meeldib, võis kaasa võtta. Ma erutusin ikka täiega ja lahkusin sealt kahe kotitäie asjadega. Pluss ühe ülilaheda peegliga. Mõnus ind ja entusiasm tulid sisse.
Ühe asja vøtsin sealt kaasa ainult selle pärast, et see oli Louis Vuitton. Mulle tegelt isegi ei meeldi see, aga mul on käärid ja niit ja nøel ja vøimalus see ümber teha.