Norra

Kui Madis siin lugemas käib, siis gradulerer med dagen!

Marit on Iisraelis puhkamas ja Torgeir veedab ööd kodus. Ta istub õhtuti koguaeg arvutis (vaatab ilmselt mingeid filme vms, sest nende heli kostab teleri juurde) ja mul pole sinna erilist ligipääsu. Kasutan siis oma laptopi. Kusjuures ma saaksin enda arvuti nende modemiga ühendada, kui ma oskaksin interneti connectionilt firewalli ära võtta. Keegi oskab aidata, eks?!!! Ma vähemalt usun, et ma saaksin siis.

Vaatasin just saadet „So you think you can dance”, mis on nagu superstaar, kuid tantsijatega. Algus oli huvitav. Täiesti hämmastav, kuidas inimesed ennast liigutada suudavad. Üks tüüp oli täpselt nagu nukk, kellel on need niidid küljes, millega teda liigutada saab. Ma vaatasin suu lahti. Lõpp vajus ära, sest neid oli palju ja reklaamid olid pikad – saade kestis oma poolteist tundi ja ma väsisin väga ära. Järgmine kord ma seda väga vaada ei viitsi. Pigem loen raamatut või koon. Esimesega nendest tegelesingi ma enne teleri ette istumist, mille ajal tegin endale tassi kohvi, mis on palju-palju parem kui see, mida masin tilgutab.
Koolis lendas aeg väga ruttu. Vastikut igavust ei tekkinudki. Visuelle kunstfagi õpetaja Anne Mette lubas mu tund aega varem koju, sest ma sain oma logoga ruttu valmis. Kõik, kes sellele pilgu heitsid, kiitsid mind. Ma pole päris kindel, kas logo pärast või lihtsalt, et midagi öelda. Logo on hea, ma usun ise sellesse. Lihtsalt mul on meeles Margrethe (keda ma olen nimetanud enne Mai Gretaks vms, sest see nimi kõlab täpselt nii... töötab Ås Stasjonis), kes käis mõlemal Live sünnipäeval ja peale igat väikest ampsu mõnest uuest toidust, teatas ta, kui supermaitsev see oli. Kõlas väga võltsilt kokkuvõttes.
Avatasin täna kunstiklassi masinaid, millest üks on koopiamasin. Ma lõpetasin logoga tegelikult veelgi varem, kui koju sain, ja mul hakkas igavaks kiskuma. Otsustasin, et lähen mängin selle koopiamasinaga veidi samal ajal, kui teised oma logosid lihvivad. Võtsin rahakotist oma pildi ja läksin seda paljundama. Vajutasin GO nuppu ja paljundusruumi astus sisse mu klassivend. Ma ei tahtnud, et midagi sellist juhtuks. Igaks juhuks olin ma paberi oma logoga ka näpuvahele võtnud ja ta õnneks küsis seda näha, mida ma andsin ka. Ise samal ajal tegin kiire liigutuse ja eemaldasin oma pildi ja selle paljunduse. Ma arvan, et ta ei saanud aru, mida ma seal paljundasin. Õnneks. See oli naljakas.
Peale söögipausi toimus Skolevalget. Ma käisin täna elus esimest korda hääletamas! Juhei. Läksin sinna kabiini ja tõmbasin kardina ette, õige värk ikka. Muidugi polnud mul endiselt õrna aimugi, kelle poolt hääletada. Ma teadsin enam-vähem, keda nõmedaks peetakse. Samal ajal ma ei mäletanud, keda armastakse... ja siis ma valisin huupi ülejäänute seast, keda ei vihata. Minu hääl läks VENSTRE parteile. Vaskapoolsed siis ilmselt... Eks lähiajal selgub see kõige populaarsem.
Norras käib praegu suur valimiseteema. Kõik keerleb selle ümber. Valitakse kommune ja fylke-kogusid. Eestis oleks see siis kohalik omavalitsus, ma arvan. 10. september on väga tähtis päev. Teler, raadio ja ajaleht koguaeg jutustavad sellest.
Kõige huvitavam ja lahedam selle juures ongi minu arust Skolevalget. Õpilased haaratakse poliitikasse ja kõik huvituvad sellest väga. Valimas käisid kõik. Muud tähtsust peale noorte arvamuse teadasaamise sellel minu teada aga pole. Tähtis on ju seegi, tegelikult.
Midttime ajal avastasin ma COOPi masinaid. Mulle meeldib see masinateema kui uudsete asjade avastamine. COOPi poes on elektroonilised hinnasildid. Hoiab palju paeberit kokku ja on kindlasti mugavam viis hindu kontrolliall hoida, sest pood on ju suur. Samas selle haldamiseks kulub jälle elekter... ja saialõikuja on seal ka.
Tänane päev algas prantsuse keeles. Ma juhtusin kokku istuma ühe väga väga sõbraliku ja toreda tüdrukuga VG3-st. Ta oli väga väga sõbralik kohe. Kõige sõbralikum keda ma seni kohanud olen, ma arvan. Jutustas mulle oma elust ja Norrast ja nende kommetest. Ta on kohe-kohe 19 ja tal on poisssõber, kelle poja nimi on Odin. Ta võttis ühe aasta maha ja ei käinud koolis, seega on ta vanem kui teised. Which reminds me: ma olen vist üks klassi pesamunasid. Uskumatu. Uurisin täna inimeste sünnipäevi ja vanuseid. Paljud on juba 17 täis ja need, kes on 16, on sündinud enne mind. Kõiki ma küsitleda ei jõudnud, kuid ma kahtlen, et neid palju on, kes on peale 14. dets 90-t südninud. Norra koolisüsteemis käivad ühes klassis ühel aastal sündinud lapsed ja mina olen 1990. aasta lõpust ju.

PS! Kui kõik hästi läheb, sõidan ma kevadel Firenzesse!!