Norra

Öösel langes temperatuur nullini. Hommik oli külm. Kooli vändates unistasin pakiteatest postkastis, kui koju tagasi lähen.
Ås Stasjoni parklasse jõudsin ma täpselt samal ajal Oslo-poolt tuleva rongiga. Oi kui palju rahvast sealt maha tuli! Enamus olid õpilased, kellel oli sama sihtkoht – Ås Videregåenda Skole teisel pool raudteed. See mass, millesse ma sukeldusin, tammus üle silla täpselt nagu Über’s Ende der Welti algus. See oli võimas, kas teate! :D
Esimese kaks tundi olid prantsuse keeled. Nende vahel tuli õpetaja minuga rääkima. See oli raske, sest ma pidin opereerima kolme keele vahel: prantsuse, norra ja inglise. Näiteks norra „ja” „og” on mul nii külge hakanud, et ma pidin selle iga kord „et’ks” parandama.
Design & arkitektur tunnis tuli välja, et ma pole ainus, kellele safarist rääkides kaelkirjaku toitumine silme ette tuleb. Eriti hull oli see, et see teine oli eelmine firma-logo kujundaja. Hildegunn näitas meile Afrika Safari kodulehelt (http://www.lynratravel.com/nr/index.php) pilte nende safaritest ja seal üleval nurgas ilutses logo, kus kaelkirjak sööb puud. Esialgu tegi see mu väga kurvaks. Ma ei teadnud, mida teha. Uusi ideid ei tulnud, vanaga ka edasi ei tahtnud minna, sest ma teadsin, et keegi on seda varem teinud, kuigi mõlemad õpetajad kiitsid mu logo heaks. Natuke istusin niisama ja lasin mõtetel lennata.. ja uus idee tuligi. Samuti suht tavaline, kuid vähemalt on ta olemas. Visuelle kunstfag’s peale Midtimet hakkasin seda arendama. Kahest olin ma juba alla andnud, sest väikse visandina tuli super välja, kuid suurelt sama asja teha... see polnud väga tore. Poolteist tundi oli veel tunni lõpuni jäänud. Mis ma siis tegin? Kolm esimest minutit joonistasin oma algset logo üle, et õpetaja arvaks, et ma olen sügavalt oma töösse keskendunud ja tean täpselt, mis ma teen, et ta ei tuleks mind segama. Muud eesmärki sellel polnudki. Ega see polnud huvitav ja mul hakkas igav. Lasin natuke pilgul ringi rännata klassis ja vaatasin, mida teised teevad. Näpud aga sügelesid ja liikusid järk-järgult pliiatsite poole, kuni ühe kätte said ja ma hakkasin oma uut ideed edasi arendama. Pusisin ja pusisin ja hakkama sain! Ma vähemalt ise usun sellesse. Eks ta vajab veel lihvimist (pluss kirja-osa on täitsa tegemata) ja te võite ideid anda!


Teisipäevad ja neljapäevad mulle veel ei meeldi, sest siis on Midtime, kus sa lihtsalt pead midagi tund aega tegema ja järgmist tundi ootama. Mul pole veel kindlaid sõpru, kellega koos olla ja siis ma ei teagi kunagi, mis sellest tunnist saama hakkab. Täna läksin kahe klassiõega, kellega olin kokku leppinud peale tunde koos kinno mineku, kõigepealt poodi. Rema oli ülerahvastatud ja poe ukse taga oli pikk järjekord õpilastest (loe eelmist posti ;)) ning mu klassiõed otsustasid minna COOP!Prix-i. Täitsa uus koht minu jaoks. Muidu sarnane kui Rema.
See pole kaugel ja käik sinna võttis vähe aega – Midtimest oli enamus veel alles, kui me kooliuksest sisse astusime. Läksime raamtukokku, kus teised nende kambast olid. Seal oli suht igav ja ma otsustasin klassi minna. See oli hea idee, sest kohale jõudes ma avastasin, et mul on prantsuse keeles homseks päris suur kodune töö teha, mille ma Midtime ja natukese visuelle kunstfagi ajast ilusti ära tegin.

Viimasest tunnist lubas õpetaja meid kümme minutit varem ära. Tüdrukud, kellega ma kinno läksin, teatasid, et lähevad peale kooli kohe Ski-sse, kuigi film hakkab alles kell kuus. Kuna see oli mu esimene rongisõit ja mul polnud õrna aimugi, kuidas see välja tuleks üksinda, läksin ka nendega. Raudteejaamas ootasime rongi Ski-sse, kus on suur kinokeskus. Kõik need õpilased, kes hommikul Oslo poolt saabusid, tahtsid nüüd koju tagasi minna ja rongis olemine meenutas veidi tantsupidu. Päris nii hull polnud, kuid sarnane. Kui siin rongiga sõida, võid endale vabalt küsida, kas ikka oled rongis. Ei rappunud, ei kolisenud rütmiliselt. Bussisõidud on hullemad, päriselt ka. Rong justkui liugles rööbastel. Kondukor ei jõudnudki meieni (sest nii palju rahvast oli) ning ma hoidsin 25 NOKi kokku. See on jube ikka, kui kallis Norra on! 50 krooni 10 km sõitmiseks?! Türilt Tallinna saab ka odavamalt :D Nautige oma hinud, päriselt ka!! Tee viis läbi kahe tunneli, kus mul kõrvad hullult lukku läksid. I wonder kas norrakate lähevad ka või on nad sellega harjunud ja ei pane enam tähele? Ma küsiks, kuid ma ei suuda seda inglise või norra keeles teha. Valus oli, nii hullult kohe!
Sõit on lühike, 10 km nagu ma juba kirjutasin enne, ning rong sõidab kiiresti. Kuskil kolm-viis minutit ja me olime kohal. Pool meie kuuesest grupist läks kodudesse (nad elavad Ski-s). Mina, Iris ja Turid läksime suuurde shoppingsenterisse. Neil oli kindel plaan suur shopping teha ja esimese asjana jooksid nad BikBoki, kus olid ikka väga-väga kaua. Ma kavatsesin nendega koos käia, kuid igavaks läks, ning me leppisime kokku, et saame 15 minti enne 5 treppide juures kokku ja ma läksin ise seda kaubakeskust avastama. See on tõesti suur! BikBokis ringi vaadates tundus mulle, et olen taevasse sattunud, sest kõik asjad olid nii lahedad ja stiilsed ja neid kõiki oleks endale tahtnud. Teise sarnasesse poodi (Lindex) sisse astudes mõtlesin ma ümber ja olen endiselt seda meelt, et käsitöö&second-hand on ainsad viisid üdini stiilne olla. Peale nende poodide, kusjuures neid on palju: BikBok, Lindex, H&M, KappHal, Cubus, B-Young etc etc etc, külastamist ei pea ma enam norra noori nii lahedalt stiilseks, kui ma enne pidasin, sest neil ei olegi muud saada kui stiilseid riideid! I-G-A-V!
Poed viskasid mulle kopa ette. Otsisin endale pingi ja sõin oma pizza-saia, mille ma Prix-ist olin ostnud. Avastasin, et see oli seemnetega sai, mis tegi mu väga õnnelikuks! Seemned on hea enesepettus, kui saia sööd :D Vaatasin inimesi ja avastasin kaks MASSImoodi. Mõlemad on seotud püksisäärtega. 1) pane oma püksid sokkidesse. 2) keera püksisäär üles ja tõmba patsikummiga kokku. Neid näeb üle-ühe tüdruku, esimest ka poistel. See vist pole veel nii populaarne Eestist, või on?! Ruudulised püksid on ka moes muideks, siin.
Istusin suht kinnises nurgas ja seal ei liikunud palju inimesi. Tahtsin rohkem näha ja läksin treppide juurde, kus me kohtuma pidime. Seal oli Narveseni kiosk, kus raiskasin raha kommide peale (häbi-häbi). Kaalukommid. Lagrits & martsipan. Head Rootsi-mälestused kerkisid esile. Nosisin neid komme kuni kokkulepitud ajani.

Kino asub samas majas ja on väga... robustne ja maakas, kui võrrelda Coca-Cola Plazaga, mis on nagu tippteenistus selle kõrval. Pileti saad osta kinopoe (kus müüakse külmkapis popkorni ja komme) kassast. Saali sisse võid võtta kõik oma asjad, pileteid kontrollitakse nagu teatris. See kõik on aga kallis! 75 NOK-i oli pilet Harry Potter 5-le. Saal oli väike, kuid mugavate toolidega. Ma ehmusin ekraani nähes, mis oli tibatilluke :D Kirjutasin oma märkmeplokki päris vürtsika kommentaari selle kohta, mis ei sobi aga avaldamisele, sest kui reklaamid hakkasid, läks ekraan suuremaks! Kui film hakkas, laienes see terveks seinaks! :D Sisse lasti muideks ainult 5 minutit enne algust. Reklaame oli igasuguseid alustades valimisreklaamiga ja lõpetades filmidega. Eesti ei ole sugugi väike ja maakas koht, eriti kinomaailmas! „Ratatouille” esilinastub siin alles 28. septembril, Sipsonid vist sellel nädalal, „Hairsprayst” pole veel kuulutustki.

Siis algas film. Võin isegi öelda, et see oli kõige naljakam film, mida ma viimasel ajal näinud olen. Teadsite, et norrakad tõlgivad kõik Harry Potteri nimed oma ümber?!
Teeme arvamismängu! Kellest on jutt:

Wiktor
Ster
Humlesnurr
Snuferus Slur
Hermine Grang
Ronny Wiltersen
Fred Wiltersen
Frank Wiltersen
Artur Wiltersen
Fredrik Djervell
Jakob Potter
Desperant
Nilus Langballe
Malfang
Lulla lunekjäre
Gygrid
Dolorosa Uffert
herr Nask
Jokum
fru Rummelfiold
fru McSnurd
Kornelius Bloeuf
Bellatrix DeMons
Gnurgg
Krynkel

Loitse:
Matyrio, forvento vergum, exitarus

Koht:
Galtvort

Need uued nimed tegid niiiii palju nalja! Pluss Umbridge-koomika. Emma Waston ei oska aga näidelda, kahjuks. Minu ülilemmik on endiselt Luna. Ta on täiesti fantastiline!

Peale kinot oli meil rongini aega, mille veetsime kaubakeskuses. Mul oli uni ja ma suht tuikusin neile järgi. Tagasi tee rongis läks kiiremini isegi kui minek sinna. Justkui alles astusin rongile, kui juba pidin maha tulema. Koju jõudes ei olnud mul postkastis pakiteadet.