Norra

Ma ei arvestanud hommikul üldse oma riietuse ja ilma kokkusobivusega, sest ma ei osanud oodata väga kuuma ilma, seega terve päeva ma kannatasin palavust. Õnneks läks päev väga ruttu koolis. Esimene tund on norra keel, kus ma natukene proovisin kuulata, kuid muidu vaatasin niisama ringi. Kirjutasin klassikaaslaste iseloomustusi.
Teise ja kolmanda tunni asemel oli koolisööklas, mis on suur ja kõrge laega ning ühes otsas on lava, debatt parteide vahel. Kohal oli üheksa parteid kümnes. Päris palju! Parteidel on ka siin noortekogud vms ja nad vaidlesid seal päris kõvasti. Rahvas elas väga energiliselt kaasa ka. Lahe oli vaadata.
Septembris tulevad valimised (mitte parlamendi, kuid vallavolikogude jms vist) ja praegu käib palju juttu selle ümber. Koolilapsed Ås Videregåenda Skole’s saavad ka valima minna. Mina samuti, kuid mul pole õrna aimugi, keda valida, sest mina nende kiidukõnedest ja teiste mahategemisest aru ei saanud. Ma võiks ma minna Sara teed, kes on mu klassiõde, kes valib partei esindaja välimuse järgi. Ma ei usu aga seda. Ma proovin uurida, mida need parteid endast kujutavad või jätan üldse valimata. Õhtul Mossis jalutades uurisin ka Livelt, kes talle meeldivad ja kes mitte.
Selle pooleteise tunni jooksul ma sain aru, kui oluline ikkagi on julgis, kehakeel ja hääletoon. Noorte poliitikute enesetutvustused oli päris haledad ja mu enesehinnang sel hetkel tõusis kiire tempoga, sest ma usun, et ma saaksin paremini hakkama.
Päev lõppes kunstitundidega. Kõigepealt design og arkitektur, kus Anne Mette rääkis hoopis ajaloost – koopamaalingud ja kõige vanemad säilinud kujud. Ma joonistasin ning poole kõrvaga kuulasin, proovisin kuulata. Seejärel vahetasime klassiruumi ja läksime G-majja prakika klassi, kus saime kätte oma esimese ülesande. See on mõlema tunni koht: nii visuelle kunstfag kui design og arkitektur. Ülesande omakorda koosneb kolmest ülesandest. Me peame kujundama firmale Afrika Safari logo, visiitkaardi ja brozüüri. Selline firma on tegelikult ka olemas ning Hildegunn on selle esindaja Norras. Ta ilmselt valib tööde valmides välja ühe töö, mille ta ära ostab. Seega mul on võimalus raha teenida sellega! Meil käib justkui väike konkurss. Alustasimegi siis logo disainimisega. Õpetajad annavad siin väga vabad käed: tehnika on täiesti vabavalik. Samuti see, mida sa teed, kuniks see on seotud Afrika Safariga. Ma sain oma logo valmis, ma vähemalt usun nii, õpetaja ütles, et see võib küll olla. Samas on imelik tunne, sest keegi teine seda veel ei suutnud ja meil on selle tegemiseks nii palju aega. Justkui mul oleks hullult kehvasti tehtud, et ma nii ruttu valmis sain. Sellepärast ma panen siia pildi ja mu kallis logokunstnikust emme võib arvustada!

Ma sain selle tõesti ruttu valmis! Esimese tunniga, kuid meil oli kolm. Ülejäänud kaks ma lobisesin (see on küll vale sõna, sest ma ei suuda veel lobiseda üheski teises keeles peale eesti keele, kuid kõige õigem) klassiõdedega ning „trükkisin” oma logot. Seda on mu paberilehel nüüd umbes kaksteist korda :D Saime omale kapid ka sinna klassiruumi, kuhu hiljem saame oma kunstitarbed panna.
Koju tulek oli täna lihtsam, sest ma tulin jala. Hommikul läksin ka jala. Live oli juba kodus. Ma vahetasin ruttu riided, võtsin õuna ja hakkasin Gilmore’i tüdrukuid vaatama. Lane on siiski täitsa olemas, ja ta abiellus :D Bändikaaslase, kuid mitte Dave’i vaid selle pikemate juustega poisiga.

Seejärel algas meil suur koristamine. Kõik hakkasid järsku koristama ja ma läksin vooluga kaasa.

15 minutit 5 läbi sõitsime me Mossi poole. Selleks hetkeks olime me end juba üles löönud ja kingid kokku otsinud ja täiesti pidulikult peoks valmis.
Sünnipäev algas pizza-kohvikus. Selle sisekujundust võiks võrrelda Paide pizza-kohvikuga, sest mõlemad on selliselt talustiililiselt hubased ja mõnusad. Tutvusin oma vanaisa, -ema ja –tädiga, kahe onuga, ühe onunaisega ja kahe nõbuga. Nad oli kõik superlahked ja toredad ja mul oli väga lahe õhtu.
Me tellisime neli pitsat. Ma proovisin kõiki. Esimene oli NM-pizza. Livele pakkus see palju nalja, sest selle nimi on „norra meistrivõistluste pizza”. See oli aga väga hea! Mul oli kaks lemmikut ja üks neist oli see. Palju juustu, pabrikat, liha kurki. Mõnus mahe, kui võrrelda järgmisega, mis oli pmst sama, kuid juures oli tšillipipart. Uuh kuidas mu suu kõrvetas. Ilmselt rikkus selle järelmaitse natuke ka kolmandat pizzat, mis oli kana ja maisiga ning mis mulle eriti ei meeldinud. Viimane pizza, mida ma proovisin oli aga ülihea! Seal oli sibulat ja vorsti ja juustu. MMMM!!! Esimene ja viimane olidki mu lemmikud.
Peale pizza-söömist mindi vanaema ja –isa koju. Väike jalutuskäik läbi Mossi ja olimegi kohal. Nad elavad peaaegu kesklinnas, vee ääres. Täiesti vee ääres. Korter on suur ja moodne, rõdul avaneb selline vaade:

Ma olin totaalselt lummatud! Jõime kohvi ja sõime kooki. Neid oli kaks, esimene maitses mulle rohkem, see meenutas vana head tõmmu kooki! :) Teine oli pisut liiga magusa kattega tatrakook.
VANAEMALE: mu norra perekond teab Raplast perekonda Kivit. Keegi neist peaks tegelema laulmisega, sest mormor ja morfar (vanaema ja -isa) tutvusid nendega Soomes, kui nende koorid esinesid.
Amalie (mu onutütar) ja Live tahtsid mulle Mossi näidata. Mina tahtsin näha ka, loomulikult! Õues oli läinud juba hämaraks ja mulle meeldivad tuledes linna oh-nii-väga! Mulle meenutas see jalutuskäik selles väikeses linnas vägagi Allborgis jalutamist Taanis Lisbethiga. Amalie elab Mossile väga lähedal ja teadis väga palju linnast. Kõigepealt viis ta meid ühte randa, kus ma panin esimest korda oma jalad Oslo fjordi! Wohoo! Vesi oli mõnusalt värskendav, kuid jalad läksid liivaseks ja me pidime edasi minema paljajalu. Kui lõpuks kingad jalga tagasi panin, olid nad ikka veits liivased, kahjuks, kuid midagi polnud teha.
Moss on väga-väga ilus linn, mis käib mäest üles, mäest alla, vee äärde ja tagasi. Ta on tuntud kui paha-lõhna linn, sest siin on paberitehas, mis haiseb. Kui ma hommikul koolis rääkisin, et ma lähen Mossi, saingi reaktsiooniks, et uuuh! Seal on rõve. Sellel hetkel, kui mina Mossis viibisin, tehas ilmselt ei töötanud ja mingit haisu polnud. Minul on Mossist ainult ülihead mälestused.