Norra

Eesti "on" ka 16-st. Juhuu!

Äratus oli kümme minutit enne kaheksat. kell kaheksa helistasin emmele. ma ei nutnudki seekord! panid tähele, emme?! nii et køik läheb aina paremuse poole.
peala telefonikønet läksin dussi alla. sain päris ruttu käidud ja alla läksin juba u 15 minuti pärast. selle aja sisse mahtus ka meikimine ja riietumine. køigi magamistoad (va torgeir, aga ta niikuinii ei maga oma toas, mis asub siin keldris), vannituba ja vets on teisel korrusel. kaasa vøtsin eesti lipu, mis on nüüd köögis laua peal vaasis. rääkisin ingerile ja livele meie iseseisvuspäevast ja endisest venemaast. which reminds me, et ma pean välja uurima, kuidas on NSVL inglise vøi norra keeles.
hommikusöögiks proovisin vürtsijuustu, mis polnud just eriti hea.. teistkorda ma seda igaljuhul niipea ei proovi. liiga kange ja piprane.
kodust lahkusime me pool kümme. live läks rattaga, mina ja inger jala. siit ikka on natuke minna, kümme minutit.
kooli juures tuli minusse väike hirm sisse, sest see oli niiii suur ja seal oli niiii palju inimesi, kes nägid täpselt sellised välja nagu eestis need "lahedad ja vastikud" näevad. siin on aga nii, et køik noored näevad sellised välja, olenemata nende vastikusest vøi mitte.
kohe kooli ukse kørval olid nimekirjad klassidega. minu nimi oli VG2SFA nimekirjas tagurpidi: kui muidu oli nt Hågensen, Live siis minul oli Liina, Kuuse. ja sulgudes oli utvek, ehk vahetusøp. klassi ei leidnud me kohe üles, sest üks tüüp juhatas meid valesti, kuid ma vötsin appi oma hea orienteerumise ja me løpuks leidsime selle üles.
enne mind oli kohale jøudnud u 7-8 tüdrukut. køik istusid klassiruumi tagumises otsas nagu eestiski. øpetaja laua taga istus øpetaja hildegunn vms. ta oli veidi uje. ütles, et mul on väga "sweet" aksent inglise keeles. järsku kargas välja kuskilt teine naine (berit). ma alguses arvasin, et ta ongi see mees, kes tegeleb välismaiste øpilastega. hakkas kohe minuga inglise keeles rääkima ja oli väääääga søbralik ja tore, nii et køik märgid viitasid ka temale.
ma valisin endale koha ka taha (go with the flow u know). kolmas rida, tagant teine. køik pingid on üksikud ja pinginaabrit mul nagu pole... aga samas nagu on ka.
berit tutvustas mind nendele tüdrukutele norra keeles. sain aru mønda, kuid mitte køike. minu selja tagant hakkasid kaks tüdrukut minuga rääkima. küsisid, kui kaua ma olen juba norras olnud ja muud sellist. nad olid väga toredad, ma leian. hanne ja maren. pärast tuvutstusringi käigus tuli välja, et hanne on Skist ja maren Åsist. Ski on natukene suurem koht Oslo poole, kus on kino ja suur shoppingsenter.
rahvast tuli juurde ja kell liikus kümnele, klassi uks pandi kinni ja hildegunn hakkas rääkima. tal on muideks minuga sama juukseløikus :D inger rääkis mulle pärast, et ta oli rääkinud, et ta oli kaks aastat ära olnud ja nüüd tagasi tulnud. hildegunn on kunstiøpetaja poolele minu klassile ja me ingeriga arvame, et ta oli proovinud siis kunstnikukarjääri, aga see ei tasu ju ära, kui sa super god pole ning ta pidi kooli tøøle tagasi minema. mina isiklikult sain aru, et jutt oli mingist kahest aastast. haha. seejärel ta tutvustas mind, mida ta tegi inglise keeles. mainis, et køik saavad nüüd palju inglise keelt harjutada, ning ka øpetajad! siis mulle tärkas järsku! olen ju natuke varem norra koolu süsteemi uurinud ja siin ongi igal klassil kaks øpetajat! berit on mu teine øpetaja! vøi noh, minule on ta esimene, sest klass jagati nimekirja järgi kaheks: A ja B. mina olen B ja minu kontaktlærerer (klassijuh pmst) on berit. B pool istus klassis paremale ja A vasakule. ma ei pidanud kohta vahetama.
meid on klassis 21, pole väga palju. pooleks läheb klass kunstitundide ajal (design og arkitekture, visuelle kunstfag). ilmselt saame palju parema väljaøppe, sest øpetajal on rohkem aega ja see on muidugi supertore!
siis jagati pabereid. boklista ja timeplaner. tunniplaan pole mul ikka veel täielik, sest kool ei teadnud, mis aineid ma tahan peale kohustuslike ning me andsime mu soovi sisse täna, homseks peaks selguma. emmele hea uudis! vg2 ei pea øpikute eest maksma! vg 1 peab osaliselt ja vg3 täielikult! wohoooo!!!
ja kümendikud!!! mina olen 12-ik!!! haha :D:D
peale infortmatsioonitundi otsisime üles selle mehe, kes tegeleb välismaalastega. ta vøttis mu tunniplaani ja kirjutas sinna juurde, mis tunde ma tahan (mate, inglise ja prantsuse keel). homme lähen ta juurde ja ta räägib mulle, kas see on vøimalik. pøidlad pihku!! tema juurde minnes nägin live søbrannasid, kes mulle køik "hei!" ütlesid.
peale seda oligi koolipäev läbi!!
läksime ingeriga erik johanseni poodi. seal on køike! ja nad on päris uhked selle üle. meie tegime mulle vøtme. nüüd ma saan oma paljusid vøtmehoidjaid kasutada, mis ma siia kaasa vedasin. iga nädal uus: hetkel on londonist toodu.
tahtsime raamatukogus mulle kaarti teha, kuid ma olin koju unustanud oma rahakoti ja vaja oleks olnud isikut tøendavat dokumenti. seega vaatasime niisama seal ringi. inger näitas mulle kus mingi asi on. keldrikorrusel on laste- ja noorteosakond, kus on ka paar eesti raamatut! vanapagan ja leelo tungal. muud eriti mitte. inglise seksioon on suur. mul on plaanis sinna lähipäevil tagasi minna ja vøtta midagi norra keelset! seni proovin lugeda oma donald duck'e.
raamatukogu kørval on kohe vallavalitsus, kus nii arne kui inger töötavad. inger näitas mulle oma tööruume ja tutvustas inimestele. ma ei mäleta eriti nende nimesid: køik on uued nimed ja neid on raske meelde jätta, kui neid nii palju on. üldiselt on nad ka vanemad inimesed.
inger tahtis minna ka politseisse, kuid minul polnud oma pabereid kaasas ja me søitsime koju neid tooma.
live oli juba kodus ja uuris oma kooliasju. minu omad vaatas ka üle ja me arutasime møningaid asju. søime løunat: esimest korda krøbinaid! jogurtit meil pole, kuid on marjapiim (roosat värvi), kus pole rasva sees. väga maitsev! inger avastas, et mulle meeldivad krøbinad ja ta leidis kohe uue plaani, mille meie linnaskäigu juurde lisada: pood! rema 1000! pluss oli plaanis minna telefonipoodi, sest ma vøtsin kodust kaasa ka oma rahakoti.
esimese asjana uuesti linnas tahtsime minna politseisse, kuid sealt øeldi meile, et me tuleks tagasi kolmapäeval, sest välismaalastega tegelev isik on tööl ainult siis. otsustasime siis minna telefonipoodi. seal saime suht ruttu korda oma asjad. nüüd on mul olemas norra number ja oman esimest korda kønekaarti! inger vaatas veidi ka telereid, mis seal müüdi. "samad hinnad".
livega kohtusime uuesti rema 1000'e juures. pood oli nagu pood ikka, pøhimøtteliselt. natuke räpasem vøib-olla. ostsime sealt uue marjapiima (mustika vist), kellogseid, nektariine ja sepikuid. ma hakkasin niisama pudrust rääkima ja peale seda osteti kohe ka pudrujahu. pluss veel kuivikud ja müsli. väga palju teraviljatooteid!
køige huvitavam asi, mida ma seal poes nägin oli saialøikur. saiad on riiulites koti sees, kuid kotisuu on lahti. kui sa ei viitsi kodus løigata, siis riiuli kørval on kohe masin, mis su saia tükeldab. väga mugav. meie ei tükeldanud oma sepikuid.
kuna live ei leidnud endale rema-st dageplanerit ehk päevikut, läksime coop mega-sse. see on pmst nagu rema, kuid veidi suurem ja kallim. päevikute valik polnud seal suurem: MTV ja hello kitty! mølemad väga nømedad ja kallid. mina endale ei ostnud. 147 NOKi päeviku eest?! tänan ei, kui nad nii jubedad välja näevad.
ja siis søitsime tagasi koju. inger viskas mind ja livet kodu juures maha ja läks ise tagasi texasesse asju ajama. pakkisime toidukotid lahti ja istusime teleka ette gilmore'i tüdrukuid vaatama. siin on mitu hooaega uuem see ja teie olete need ønnelikud! rory ei ela kodus, ta pole noor ja armas. lorelai abiellub luke-ga. ja køige rohkem igatsen ma Lane-t. aga vaadatav on ikkagi.
mulle meeldivad inglise keelsed sarjad, sest neil on suptiitrid ja ma saan lugeda norra keelt, kuid samal ajal saan køigest aru ka.
mul läheb muidu norra keelega väga hästi ma arvan! peaaegu alati saan ma pihta, millest umbes räägitakse ja oskan ise ka natuke rääkida ja seda køike alles esimesel nädalal. ma usun, et see tuleb ruttu, kui mingit seisakut ei teki järsku. ma olen väga valmis øppima, igal juhul!
peale gilmore'i tüdrukuid øppisingi norra keelt. kirjutasin oma sønad ümber vokabelni vihikusse, mille emps mulle ostis. tuletasin køik uuesti meelde. tølkisin väheke raamatut Ås Videregåenda Skole-st, mille täna koolist sain. Seda køike kuni søøk sai valmis.
Øhtusøøgiks oli hernesupp ja sepikud. Hernesupp maitseb samamoodi, väga hästi. Mul saab køht ruttu täis ja pole isu juurde vøtta - see røømustab mind väga!
Søøgi löpetanud läksin tagasi oma tuppa norra keelega tegelema. Organiseerisin oma suur sønastikku kuni Live mu tuppa hüppas ja teatas, et läheb Arnega talle riiulit ostma ning kas ma tahan kaasa minna. Muidugi tahtsin!
vahetasin ruttu pükstesse end ja juba jooksin. søitsime oslo äärelinna poodi nimega LIVING. seal oli palju huvitavaid ja ilusaid esemeid. mitme juures møtlesin, et ohh tahaks ka! live ostsis endale viis punast riiulit. täpselt sellist, mida me tahtsime eestis oma kööki teha! lihtsalt puidust plaadid seinas, mis on erinevat värvi ja üksteise otsas. teate küll, emme ja mari! need olid seal allahindluses.
ma natuke kahetsen, et ma digika koju unustasin, sest vaated seal teede ääres olid vøimsad! parasjagu ehitatakse teed ja suured puurid tøøtavad mägede kallal. suurte kivist mägede, mida nad lammutavad ja see on päris karm, aga samas lahe vaade. ja muidugi: mäed. neid vøib koguaeg imetlusega vaadata.
me søitsime vinterbro ostukeskusesse, mida ås-i elanikud kutsuvad ås-i keskuseks. live ütles, et nad ei käi seal kunagi, sest sinna saab vaid ski-kaudu (kui ei lähe autoga) ja møtekam on käia ski-s. (ski hääldub sii) seda poodi, kuhu me läksime, aga pole siis. elektroonika pood. live tahtis endale uut muusikakeskust, sest torgeir løhkus ta vana roskildes ära. arnel oli vaja habemeajamismasinat. neid uurides løhkus ta ühe ära, kuid personalil polnud sellest sooja ega külma :D
koju tagasi søitsime me uut teed møøda. mu koju viib oslost E6 motorway. see, mida me täna søitsime oli vanasti E6. see søidab møøda suurimast järvest Ås kommunes. seal pole soovituslik ujumas käia, sest see on väga must. suur kuulsus on tal ikkagi - aerutamine. suurim arutamise vøistlus norras toimub just sellel järvel. valged pallid rajamärkeks ja stardijoon olid seal taitsa olemas!
Ås kommunes on üks teine asi veel, mis on suurim norras: Tusenfrydi løbustuspark. ma olen sellest juba oma neli korda møøda søitnud. ohh, ma tahan sinna minna! septembris on see ainult laup ja pühap lahti. terveks nädalaks avatakse ta alles juunis.