Norra

Sellel ajal, kui mina siin all blogisse kirjutasin, lahkusid kodust Live ja Arne. Mina ja Inger jäime kahekesi. Vaatasime natuke telekat, lugesime ajalehti. Inger kudus salli. Küsisin, kas õhtuks on midagi plaanis ka. Ma ei mäletanud, mis päeval täpselt mingi asi toimub(sest ootan pakki ka väga!). Neljapäeval on alles esimene nö organiseeritud üritus. Kuna ma ei tahtnud niisama kodus passida, pakkusin ma välja minna DaVinci silda vaatama. Kui google’d Ås’i kohta on päris suur võimalus, et leida midagi selle silla kohta.

Kohale jõudes ma üllatusin kui suur see on. Ma arvasin, et see viib sind üle väikese jalgrattatee. Ilmselt ma vaatasin valesid pilte, sest tegelikult ületab see euroopateed, mis viib Oslost Stockholmi. Inger rääkis, et alguses olid inimesed sellele vastu olnud, et sild ehitatakse, sest sildu ehitati, kui neid vaja oli. Asi polnud ilus vaid vajalikkuses ja tehti, kuidas kõige odavam on. Selle sillaga on muidugi vastupidi. Põhimõtteliselt pole tal mõtet. Üle selle saavad kõndida inimesed, sõita rattad ja ratastoolid (ma nägin üht).



Silla kujundas Leonardo DaVinci kunagi ammu ja ma ei teagi täpselt, miks see just Ås kommunesse ehitati. Ma sain aru, et selle taga oli lihtsalt üks mees, kellele meeldis DaVinci. Sild on muidu ehitatud puidust, mis mind üllatas. Kaetud on ta asfaldiga ja käsipuud on metallist, kuid alustalad on kõik puidust. Kujult on ta ka veidi erinev. Ta tõuseb kõrgustesse väga järsult ja laskub samamoodi. Jalgrattaga ma end sealt üles ei sõidutaks ilmselt, sest see on liiga järsk. Keskkoht on peaaegu pall.

Peale seda sõitsime Liv’i ja Chris’i juurde. Nad elavad Ås’ist väljas, teiselpool E6-t. Liv on Ingeri parim sõbranna. Nendega koos läheme ka Taani sügisvaheajal. Nad meeldivad mulle väga. Me läksime sinna, jõime kohvi ja sõime jäätist ning browniet. Inger ja Liv võtsid mõlemad välja oma vardad ja hakkasid kuduma ning lobisema.
Nii Liv kui Chris on väga jutukad. Inglise keel on mõlemal superhästi suus. Eriti Chrisil. Ma imetlesin ta hääldust ja mõtlesin, kust ta küll selle külge õppis, pealegi kõik sõnad olid õiges järjekorras, kuni ta mainis, et kui tema norra keelt õppis.. siis mul süttis pirn. Pärast küsisin Ingerilt, kust Chris pärit on. Los Angeles, ameeriklane.

Kuid see poleks ka imelik, kui ta oleks norralane ja lihtsalt aasta nt Ameerikas või Inglismaal veetnud. Ma tean juba nii paljusid inimesi, kelle kohta Inger ütleb nt „ta elas kaks aastat belgias” või „ta just tuli aafrikast, kus elas kaks aastat” või „ta kolis just tagasi brasiiliasse.” Samuti inimesed reisivad ikka tohutult palju. Minu perest on kõik Ameerikas käinud (Inger oli siis 17). Pluss pool maailma läbi rännanud. See on nii huvitav.

Liv’i ja Chrisi juurde tagasi minnes: neil on ka lahe kodu. Eriti meeldis mulle kujuke aknalaualt. Ma ei suutnud oma silmi talitseda ja nad jooksid koguaeg sellele memmele, kelle tegi kunstnik siitkandist. Neid on siin palju. Juba Ås-is on vähemalt neli. Pluss kõik teised väikesed kohad. Munch armastas käia teisel pool Oslofjordi maalimas, üks koht oli tal siinpool ka. Chris ütles, et neile meeldib siinne valgus. Mulle meeldib, et nad siin on.

Kasutame ka silditeooriat: