kolmapäev, 18. juuni 2008

Magasin kaua jälle. Inglise keele fagdag jäi ära, sest õpetaja läks lapsepuhkusele reedel. Kooli läksin kuuendaks tunniks – ajalooks. Kõigepealt käisin kunstis oma asjade järel. Sain kõik ilusti kätte. Pakkisin kotti ära ja läksin õpikuid viima. Teel kohtasin Elit, kes istus me klassi ukse ees. Üksinda. Ma andsin talle oma kunstiasjad valvata. Teel raamatukokku kohtasin Idat ja Marenit. Maren tuli minuga kaasa õpikuid viima. Pärast istusime uuesti oma laua taha Ida juurde. Maren rääkis,et ta laseb ajaloo üle ja nad lähevad Jane juurde hoopis. Nad rääkisid mind ka kaasa. Ma tõin Eli juurest oma asjad, käisime Ida juures ta jalgratast toomas ja siis võtsime bussi Kroerisse. Jane juurde pidime kõndima. Ma olin seal ükskord varem vaid kõndinud – siis kui mul põlv katki oli ja pea natuke soe.

Jane maalis oma puukuur/garaazi ja me ei leidnud teda alguses üles. Vaatasime garaazi sisse ja majja ja igalepoole, kuid teda ei olnud kuskil. Ta ei vastanud me hüüetele ka. Lõpuks Maren pidi talle helistama. Ta oli puukuur/garaazi taga, kuulas muusikat.

Esimese asjana näitas ta meile kassipoegi. Need olid niiii armsad! Ma ei julgeud neid eriti puudtada, sest ma ei meeldinud neile. Siis vaatasime küülikupoegi. Selleks pidi pea puuri sisse pistma ja ma seda ei julgenud..ma ei teagi miks. Ida ja Maren vaatasid. Edasi läksime eeslite juurde. Ma ronisin uhkelt üle aia ja läksin natuke mäest alla ka...kuni avastasin, et me läksime eeslite juurde. Jooksin tagasi, sain kassi enda sülle samas kui teised eesleid paitasid. Ma kartsin eesleid ka. Mul hakkas iseenda üle täitsa häbi, kui argpüks ma olen.

Siis sõime natuke ja tegime autosõitu. Mängsime, et me oleme perekond. Jane, kes sõitis, oli isa, Ida oli ema, meie Mareniga lapsed. Maren oli poiss ja mina tüdruk. Mina olin oma vanemate lemmiklaps ja Maren vastupidi mitte. See oli niiiii lahe! Ma tundsin ennast väikese lapsena jälle,ja samas mitte ka, sest me sõitsime päriselt autoga. Me oleme ju ise ka väiksena istunud autos ja mänginud, et me sõidame (ma mäletan eriti hästi Allani autot). Nüüd me istusimegi autos, ja sõitsimegi ja mängisime perekonda ja värki. Mulle meeldivad Maren,Jane ja Ida nii väga! Nendega on niiii tore!

Pärast istusime Jane toas ja vaatasime filmi. Villmark. See oli igav. Jane keris edasi koguaeg, sest nii igav oli. Pärast mängisime Nitendot. Jane isa tuli ja pakkus Åsi küüti. Ma võtsin pakkumise vastu.

Kui me Åsi jõudsime hakkas vihma sadama. Kojujõudes olin läbimärg. Ma ei mäleta enam, mida ma tegin. Igaljuhul olin ma õnnelik, et mul on Maren,Jane ja Ida.

Kommentaare ei ole: