Norra

10 päeva pärast on Maarja sünnipäev ja 20 päeva pärast on Mareni sünnipäev. Ma kingin talle sünnipäevaks Singer Vingeri plaadi. Prantsuse keeles olin täna jälle suur sõber Kinega. See on nii imelik. Kunstitundides trükkisime. Mulle ei meeldi trükkimine. See on igav. Ma ei oska ka. Ja õpetajad ei õpeta ka. Ma jooksin Mareni sabas ja palusin, et ta mind aitaks. Ta aitas ka, nii et ma sain sellega valmis. Kirjutasin väga niru enesehinnangu ja andsin kõik ära. Anne Mette ja Hildegunn ei maininud ühegi sõnaga seda värki, mis toimus kui Mari siin oli. Viimase tunni lõpus ma pesin käsi ja kuulsin ainult, et Anne Mette ütles bare Liina. Ma sain külmavärinad ja kananaga. Lõpuks tuli välja, et ta oli öelnud, et ainult Liina on töö neile andnud. Koju minnes olin üliväsinud ja üle kuumenenud. Ma arvan, et mul oli pingelangus. Suur pingelangus. Ja siis see päike. Mul olid mustad riided ka. Ja jakk. Kodus istusin teleri ees, terve päeva. Ma olin väsinud. Ma isegi ei lugenud raamatut.

Täna oli russidel veepäev. Nad pritsisid kõiki vahetunnis veega. Ma nägin oma kunstiaknast Livet. Ta jooksis koolitagusel platsil ringi ja mängis veega, ise läbimärg. See oli täitsa nunnu. Kõik kartsid neid. Hanne keeldus poodi kaasa tulemast, sest russid olid õues ja tegid meid märjaks. Igav. Minu arust oli just lahe see. Ma oleks ka tahtnud märjaks saada. Korra pritsiti, kui me Kinega prantsuse keelest tulime, kuid see oli ka kõik. Ja see oli ainult pritsimine ka. Mingi kolm tilka võib-olla.

Üldiselt ma pean ka seda ütlema, mida Kaari. Ma kujutasin russiaega palju suuremalt ette. Et koguaeg toimub midagi ja koguaeg on põnev. Praegu on kõige põnevam see, et ma näen punaseid tunkesid ringi liikumas ja mõtlen, et tema on russ. Põnev põnev.