Norra

Me olime peale Eurovisiooni veel pikalt üleval. Istusime ülemisel korrusel elutoas, jõime vett ja sõime komme ja rääkisime vee inimesi taga. See on täitsa jube, kui palju on teistest inimestest rääkida.

Täna magasime kaua. Philip oli esimene, kes üles ärkas. Mina ja Carmen tõusime samaaegselt. Sõime hommikust, käisime kordamööda vannitoas ning plaanisime oma päeva. Mingeid plaane ei tekkinud. Läksime siis lõpuks välja, sest õues oli päikseline ilm. Jalutasime natuke Carmeni valdustel ringi ja otsisime ta ema hobust taga, mida me ei leidnud. Carmen elab talus. Tal on uhke talu, moodne talu, tal paistab elutoa aknast järv ja ma olen isegi natuke kade ta peale. See on talu on täpselt selline nagu ma kunagi endale ostan. Me andsime lõpuks hobusega alla. Tuli välja, et Philipil on hobuseallergia ja me läksime hoopis vee äärde. Sealt leidsime paadi ja ma rääkisin nad mõlemad endaga kaasa paadituurile. Meil võttis tükike aega aerutamisega harjumine. Keerutasime natuke aega ühe koha peal ja ei suutnud suunda võtta. Lõpuks saime me Carmeniga mingi rütmi ja paat hakkas liikuma. Aerutasime saarele, mis keset seda suurt vett oli. See järv oli suur. Palju suurem kui Väätsa oma, palju suurem kui Paides. Võrtsjärvele ja Peipsile jääb alla, aga suur oli. Saarel otsisime linnumune(ja me leidsime palju!Carmen ja Philip olid neist hullult vaimustunud; Philip muutus peaaegu õnnelikuks, kui märkas üht pooleks läinud muna), avastasime saart ja istusime niisama päikese käes. Olime seal päris pikalt. Koju sõitsime lõpuks tühja kõhu peale.

Carmeni ema oli just teinud toaste. Carmenil on kolm nooremat venda ja üks noorem õde, kes tal on olnud vaid kuu aega, kuid kes on 7-aastane. Ta on kasulaps. Bosniast. Ta oli nii nunnu ja jube avatud muidu. Tuli ja rääkis ja kallistas. Ainult nüüd, toaste süües, oli ta solvunud. Talle ei pööratud tähelepanu eks. Mulle tuli Martin meelde.

Peale seda istusime jälle ülesse elutuppa, vaatasime eelmiste aastate eurovisioone ja sõime komme. Kell neli sõidutati meid Haldenisse rongipeatusesse, kust võtsime jälle esmalt bussi Fredrikstadi ning mina sealt edasi rongi Skisse, kuhu mulle Mamma vastu tuli. Me tellisime Peppest kaks pitsat ja tulime koju. Thai Chiken ja vegetaar. Vegetaaril oli liiga palju kuivatatuid tomateid peal ning see polnud väga hea. Thai Chiken ei olnud ka nii hea nagu tavaliselt. Ma kardan, et ma hakkan ära tüdinema sellest. Leverpostei ei ole ka enam hea näiteks. Arne oli jube pruun. Ta tuli ju eile Kreetalt. Ma sain kingituse ka. Küünlajala. Sellise ilusa väikese ja sinise. Väga kreetaliku, minu arust.

Õhtul saatsin inglise keele õpetajale meili, et ta võib mulle ikke grunnlag art projecti hindeks panna, sest ma ei kavatse seda tehagi. sellega langes mu südamelt kivi ära. ma arvan, et see neljapäevane masendus oli tegelt suuresti sellest ka tingitud. eksami saan ma ju lihtsalt üle lasta,üks päev. kuid sellised tegemata ülesanded, mida õpetaja iga tund meelde tuletab, on palju piinavamad.