laupäev, 31. mai 2008

Ma oleks täna kaua magada saand. Ärkasin kell 6.52 üles. Ma ei saanud aru, mis toimub. Lamasin voodis kella kümneni. Vahepeal olin poolunes, vahepeal võtsin klapid ja kuulasin muusikat. Täitsa mõnus oli tegelikult. Pärast läks veel mõnusamaks. Jõin kohvi, lugesin ajalehte ja võtsin rahulikult. Mulle tuli meelde, miks hommik mu lemmik päevaosa on olnud. Avastasin ka, et viimasest korrast, kui ma õigesti hommikut pidasin, on päris pikk aeg möödas. Kurb natuke.

Mu hommik kestis lõpuks kuskil poolteisttundi. Peale seda koristasin tuba. Käisin dušši all, lakkisin küüsi ja Inger kutsus ujuma. Ma kuivatasin laki ära ja proovisin Singer Vingerit plaadile kõrvetada(ei tulnud välja) ja siis läksin.

Sõitsime Drøbakisse. Ma ei mäleta selle ranna nime. See ei olnud keksuses igaljuhul. Suht mõnusalt inimesi oli. Rand oli väike ja kiviliivane. Rannast edasi olid kivipaljandikud, kust suvel saab ujuma minna. Praegu polnud treppe paika pandud ja me leppisime liivarannaga. Käisin ühe korra vees – külm oli ja jube ka. Seal olid hiiglaslikud millimallikad. Need on rõvedad. Niisiis ma polnud kaua vees. Istusin päikese käes hoopis. Ingeri sõbranna Martha tuli ka. Nad ajasid juttu ja ma mõtlesin karpidest ehetele ja et varsti peaks minema hakkama.

Koju jõudsime natuke enne viit. Ma meikisin ennast ja sõin kolm tomatit ja siis sõitsime kodust välja. Ma olin end riietanud Johnny Deppiks...peaaegu. Ma ise arvan, et ma oleks väga sarnane välja näinud, kui ma vuntsid ja habeme oleks ka ette joonistanud. Ma sõitsin muideks Mareni sünnale ja tal oli stiilipidu. Kõik olid mingid kuulsused. Maren ja Jane otsustasid, kes on kes. Ma sain Johnny Deppi..ma olevat ka selline imelikult lahe.. või muud sellist. Hanne oli Amy Winehouse.

Sõitsime poole Ski teest ka ära, kuid siis teatas Hanne, et ta arvas, et sünna algab kl 19 ja ta pole üldse veel valmis. Me keerasime otsa ümber ja sõitsime otse Mareni juurde Kroerisse. Seal on endiselt ilus.

Mõnus ja väga pikk õhtu oli. Ma läksin magama kuskil kella kuue aeg hommikul. Enne seda jõudsin ära süüa 7 vorsti tortilla, ketshupi, sinepi ning praetud sibulaga, mängida igast totraid lastemänge, kukkuda jalgrattaga, nii et kõik mu riided ja asjad olid pärast verega koos ja see oli üldse natuke jube kukkumine.. Jalutamas käisime ka. Või alguses plaanisime ratastega sõita, kuid peale mu kukkumist (ma jõudsin vbla 100 m sõita) jalutasime me lihtsalt edasi.

Väga mõnus oli. Ma sain Mareni sõpradega paremaks sõbraks ja nad meeldivad mulle väga ja jah. Hannega on natuke... Ta tuli hiljem ja läks varem ja oli ebasotsiaalne ja imelik. Nagu ei tahtnud meiega koos olla ja värki. See oli nõme.

Mul oli vähemalt mõnus!

Kommentaare ei ole: