teisipäev, 27. mai 2008

ma nägin jubedat unenägu. kaht isegi. mõlemad olid jubedad. esimene oli jubedam. selle peale ärkasin ma ehamtusega üles. suure ehmatusega. ma tõusin ehmatusest isegi istukile. nagu filmides.

prantsuse keeles algas suulise eksami ettevalmistusmaraton, nagu kõikides teistes ainetes ka. mõnus oli, et hanne meiega koos oli. muidu oli nõme ja väsitab. ma meeldin konstanzele vist. ta küsib koguaeg mind. kouaeg. ma ei oska vastata eks. mul oli kodune töö ka tegemata.

kunstis jätkasime mustriülesandega. täna pidi valmis saama. saime ka. kirjutasime enese hinnangu ja avastasime, et selle ülesande olin peaaegu ainult mina teinud. hanne aitas mul vahepeal vaid käsi välja lõigata ja neid söögipaberile kleepida. vahet pole.

midttime ajal käisin bokcafés oma tugiisiku kjerstiga kohtumas. mul oli plaanis teda ära kasutada, et eksamist lahti saada. ta oli mind lahkesti nõus aitama. rääkisime muudest asjadest veel. terve midttime.

jäin peale seda nautke kooli hiljaks. käisin kodust läbi, et riideid vahetada. peale kooli sõitsin otse oslosse. sain lukasega nationaltheatri juures kokku. jalutasime natuke kuumas oslos ringi, ostsime bisletti kebabi (mis on endiselt hea) ning ostsime raamatuid ja plaate. ma kulutasin jälle palju raha.

koju tulin kella seitsme aeg. olin surmväsinud. leidsin ajalehest sudoku ja otsisin pärast internetist veel juurde ja avastasin, et ma olen kohutavaks muutunud. matemaatikas, sudokus ja kõiges muus sellises.

Kommentaare ei ole: