neljapäev, 29. mai 2008

Ma alustasin pakkimisega täna. Ma pakkisin ja mõtlesin, et kui jube see on, et ma pakin ning tundsin end väga halvasti, kuid pakkisin ikkagi edasi. Peale seda olen koguaeg sellele mõelnud, et ma varsti ongi kojusõit ja et ma koguaeg proovin sellele mitte mõelda, kuid ikkagi koguaeg mõtlen sellele.

Hommikul lasin inglise keeled üle. Põhjendusega, et mai pea eksamit tegema ning kohale pidid ilmuma ainult need, kes võivad suulises üles tulla. Ma võin ka üles tulla, kuid ma ei pea eksamit tegema. Ma istusin hoopis kodus ja kirjutasin kaks väikest jutukest prantsuse keeles ning broneerisin hotelli endale ja Kaarile Trondheimi sõiduks. Arne sõitis oma tädi matustele Renasse. Mamma läks tööle. Live magas. Tal on homme eksam ja täna valmistub selleks ette. Ma jõin veel kohvi ja viskasin pilgu ajalehele ja läksin ka kodust ära.

Sõitsin siin oma ümbruses tänavatel ringi ja lasin YFU vahetuspereks hakkamise kuulutusi postkastidesse. Kuulasin muusikat ja avastasin, et postimehe amet on täitsa tore. Ainult palav oli ja ma jäin kooli natuke hiljaks ning pidin jooksma ja pärast oli vastikult higine olla. Sara oli minu koha võtnud ja Marenit ei olnud Berit tuli natuke pahade uudistega ja ma tundsin end ühiskonna tunnis suht ebamugavalt. Söömispausi ajal läks kõik jälle okeiks. Sara kadus ära ja Hanne oli jälle minu sõber ning me sõime oma lõunat ja Kine ning Malena tulid ka meie juurde ning me arutlesime, millised jogurtid on head ning kuidas läks Malena 18. sunnipäevapidu nädalavahetusel. Ta polnud sellega üldse rahul hehe. Ma poleks ka olnud.

Prantsuse keeles jätkasime suuliseks eksamiks ettevalmistamist. Ma hoidsin suu kinni ja kui õpetaja küsis, ütlesin selge ja kõva häälega kas a) je ne sais pas või b) non. Ja ta ütles mulle vastu si si si ja ma korrutasin oma je ne sais pas’d või noni seni kuni ta järgi jättis. Me tegime ühe kuulamiseülesande ka, mis mul natuke ego prantuse keele tasemel tõstis. Ma sain peaaegu kõigest aru ning teised ei saanud ja ma olin ise ka üllatunud, kui hästi ma aru sain. Oma kirjatükke hommikust ei julgenud ma ära anda. Igaks juhuks.

Midttime ajal ajas Konstanse meid klassist ära, sest ta pidi Tonje ja Sarahga rääkima kirjalikust eksamist. Nad tulid prantsuse kirjalikus üles. Me pidime siis mingi muu tegevuse leidma. Hannel polnud anyway geograafia kodust tööd ka teha, sest geograafia jäi täna ära. Ma pakkusin siis välja, et lähme Rema taha YFU flaiereid postkastidesse panema. See oli mõnus. Käisime enne Remast läbi ja ostsime iskaffet. Edasi jalutasime ühe postkasti juurest teiseni ja rääkisime tulevikust ja Mareni sünnipäevapeost ja koolist ja kõigest muust, mis kahele 17-aastasele tüdrukule tähtis on. Norra keeleks jõudsime täpselt ilusti tagasi. Seal tegime tunnis kodust tööd, saime uue koduse töö ja tund oligi läbi. Nagu ma juba mainisin, geograafia jäi ära ja ma tulin koju.

Kedagi polnud kodus. Istusin natuke arvutis. Kui Live koju tuli kolisin üles teleri ette ja sain talt kaks šokolaadimuhvinit, mida ma teleri ees sõin. Ma täitsa üllatusin, et ma kahe pealt pidama sain. Gilmore’i tüdrukud algasid jälle alguses peale ja mulle meeldivad need esimesed osad, kus Rory on alles koolilaps ja kõik on ilus ja vana ja ma vaatasin tänase osa ära ja läksin siis õue raamatut lugema.

Vahepeal pesin pesu ja riputasin seda üles ja tegin norra keele koduseid ülesandeid ja kirjutasin oma blogi ja päevikut ja olin niisama. Täna polnud väga mõnus ilm. Õhku polnud üldse. Vastikult kuivanud tunne oli tuppa minnes pärast.

Kui külmaks läks tulin tuppa ja hakkasin pakkima. JA nüüd natuke aega tagasi käisin õues pesu toomas. Nüüd oli mõnus õhk ja pesu lõhnab ka nii hästi ja suve tunne tuli ja peaaegu masendus ka kui ma mõtlesin, et ülehomme on Maril suvevaheaeg. Jah.

Kommentaare ei ole: