Norra

Mul on päevad sassis. Hakkasin kuupäeva oma sissekandele kirjutama ning heitsin pilgu kalendrisse ja sain šoki. Ma arvasin esmalt, et reede on. Ja siis oleks pidanud Maarjale õnne soovima. Ma hull kardan, et ma unustan selle homme ära. Ma olen juba emmelt palunud, et ta minu poolt ka õnne sooviks ja Annale kirjas kirjutasin ka täna, et ta minu poolt õnne sooviks ja nüüd ma räägin sellest siin ka.

Hommikul jäid inglise keeled ära. Õpetajal oli alguses plaanis meid kunstiteemal ülekuulata, kuid me hakkasime protestima ning tal ei olnud meiega täna midagi teha ning me saime vabaks. Ma plaanisin vara ärgata ja tuba koristada. Lõpuks tõusin voodist tund ja 10 minutit peale äratuskella. See oli magus uni. Väga magus. Vaatasin end peeglist ja otsustasin, et ma ei meigi ennast täna. Astrupi muuseumi giid oli lahe ja tal polnud meiki peal ja ta inspireeris mind. See oli esimene kord kui ma meigita koolis käisin siin. Ma ise ei pannud seda pärast tähelegi, et mul meiki peal polnud ja keegi ka ei öelnud. Igal korral kui peeglisse vaatasin, ehamatasin natuke, kuid seda ilmselt lihtsalt harjumatusest..nii et miks ma üldse meigin ennast? Ma pean selle üle natuke mõtlema.

Koolipäev algas samfunnsfagiga. Me rääkisime rikkusest ja vaesusest. Ma joonistasin tasakaalu mudeleid ja kirjutasin mõtlemist vajavaid küsimusi üles. Prantsuse keeles oli tõlkimiseülesanne hindele. Ma harjutasin kaks korda söögivahetunnis. Hästi läks. Siis kontrollisime koduseid töid. Mul oli tehtud. Tonjel ja Tobiasel olid ka ja need oleme alati ALATI meie kolm, kellel kodused tööd tehtud on. See tähendas muidugi seda, et ma pidin liiga palju prantsuse keelt rääkima. Prantsuse keel ei ole ilus keel, kui Liina seda rääkida üritab, uskuge mind.

Midttime ajal käsime Hannega Remas. Mul on uus süsteem toitumisele. Väga kallis süsteem, kuid palju parem mu tervisele. Ma ei tee matpakket kaasa hommikul. Söön hommikul kõhu täis ja kui koolis kõht tühjaks läheb, ostan midagi. Viinamarju tavaliselt. Täna ostsin pizzasaiakese. Mul pole niimoodi söömise kohustust ja ma söön palju tervislikumalt. Pluss kulutan rohkem raha. Misiganes. Mul on sepikust kopp ees anyway.

Norra keeles nad analüüsisid üht Welhaveni luuletust. Ma lugesin esimese salmi. Edasi läks liiga raskeks. See oli vanas norra keeles ja ma ei saa pooltest eesti luuletustestki aru nii et jah. Joonistasin siis hoopis. Erinevaid inimesi ja loomi ja hingesid. Proovisin ka luuletada. Ei tulnud välja. Ma armastan viinamarju – see on kõik, mis mul öelda on, sellepärast ei tulnd välja.

Geograafias jagati meid gruppidesse. Ma olen Hanne ja Mareniga ühes grupis. Me peame tegema ettekande Hiina maavärinatest. Hanne oli väga töötahteline. Mina ja Maren mitte. Me lollitasime esimesed kakskümmend minutit. Siis läksime raamatukokku. Hanne luges lehti ja me Mareniga lollitasime edasi. Mul olid pisarad silmas koguaeg.

Peale tunde ootasime Hannega Mareni bussi. Alguses värvasime vahetusperesid. Üks ütles võib-olla, jess jess. Siis ostsime Hannele coopist õhtusöögi. Saatsime Mareni bussile ja ootasime Hanne rongi ära ja siis ma tulin koju.

Sõin kaks õuna, koristasin toa ja lõikasin oma ajalehti. Õhtul vaatasin So You Think You Can Dance Scandinaviat. Taani keel on naljakas.