Norra

Ma tegin õhtul oma toas kõike muud peale pakkimise. Pakkimisele kõige lähedamale jõudis vast nimekirja koostamine. Pakkisin lõppuks hommiku. Äratuskell oli pool kaheksa. Ma pagasin poole kümneni. Kodust läksime natuke enne kella ühtteist välja. Ma jõudsin pooleteise tunniga dušši all käia, asjad pakkida, tuba koristada, pildid arvutisse panna, söömist oodata ja süüa. Me ootasime Ingeri järele. Ta oli dušši all. Kui ta sealt välja tuli, teatas ta, et ta oli juba söönud. Arne kattis siis meile kahele laua ja Inger vaatas pealt ja jõi kohvi. See oli armas temast. Mulle muidu meeldib rohkem kui Inger katab lauda või teeb õhtusööki. Ta on palju tervislikum ja mitmekesisem. Näiteks Arne jätab peaaegu alati õhtusöökitelt salati ära (eriti siis kui Ingerit kodus pole) või unustab kurgid ja salatid lauale toomata hommikusöögil. Täna polnud muna ka, mis on mu lemmikhommikusöök number 1.

Natuke enne ühteist sõitsime kodust välja. Käisime telefonipoest läbi. Inger ostis mulle telefonile raha. 500 noki. Nüüd ma suplen telefoniga, ausõna. Ma kulutasin novembrist veebruarini 300 noki. Nüüd mul on pooleteiseks kuuks 500!

See on muideks lahe, kuidas telefoniarvega saab vaadata mu sisse elamist. Alguses ma ei kasutanud peaaegu üldse telefoni. Näiteks. Augustist novembrini kasutasin 150 noki. Nüüd läheb 150 nokki kahe ja poole nädalaga.

Me sõitsime lõuna poole. Sarpsborgis tegime COOP Oops!is peatuse. See oli üks suur ja igav pood. Neil polnud kollaseid tortillasid. Ann Kristini ja Ketili hütti jõudsime kohale kahe-aeg. Neil on hütt Sarpsborgi kommunes, peaaegu Haldeni kommune piiripeal. Haldenisse on sealt umbes 10 km. Rootsi ka umbes nii. Ann Kristin keetis meile kohvi. Istusime verandal ja soojendasime end päikese käes. Mõnus ilm oli. Amaliel tuli idee autoga sõitma minna. Meid sunniti enne minekut sööma. Leiba. Kalapuding oli. Sen hea. Käisime Rootsis komme ostmas. Seal oli hiigelvalik lahtiseid komme. Nüüd ma olen Norras ühe korra rohkem käinud kui Eestis. Komme sõime Dusa rannas. See oli päris hüti lähedal. Seal oli ilus. Kivisaareksed ja meri ja paadid ja kujutate ise ette eks. Nende hütt on ka vee ääre. Väikese lahekese. Annab võib-olla Väätsa järve laiuse välja Raidi maja juurest. Koju läksime kella kuueks. Istusime veel päikese käes. Inger ja Ann Kristin hakkasid salatit hakkima ja Ketil grillima. Sõime õues verandal. Ma olen juba kaua oodanud grillimist. Peale esimest kuuma ilma tuli ise grillida õues. Ma tahan endiselt grillida, sest see polnud nagu õige grillimine. Me istusime kaetud laua taga ja võtsime kõiki asju laualt nagu me tavalisel päevalgi võtame. Minu jaoks on grillimine rohkem nagu ebamäärane söömine. Et kui üks liha valmis saab, siis süüakse ka ja vahepeal käiakse ringi jooksmas ja hüppamas ja misiganes eks.

Peale õhtusööki sõitis Amalie koju. Ta oli külmentunud. Me teised istusime toas, sõime rootsi komme ja M&Me ning rääkisime kunstis. Ketil tuli oma tarkade arvamuste ja teadmistega välja, mis mind närvi ajasid. Ta oli liiga enesekindel ja need olid sellised Mpholikud.

Mpholik tähendab seda, et õpetaja küsib: Millal algas russi-tähistamine? Kõik pakuvad erinevaid arve. Mpho: 1917! Õpetaja ei pööra talle otseselt tähelepanu, raputab kõikidele karjumistele lihtsalt. Mpho: 1917,ma ütlen! Õpetaja jätkab nagu enne. Mpho: See on 1917, jeg vet det lissom! Tegelt oli 1905.