Norra

Öösel ma magada ei saanud. Lõpuks ronisin kaks korrust alla ja istusin arvutis kella kuueni ja sõin šokolaadikooki. Siis vaatasin natuke filmi ja kell seitse tuli uni. Magasin üheteistkümneni. Sõin jälle liiga palju pahasid asju hommikuks. Käisin dušši all ja ehtisin end ülesse. Vihma sadas ja Arne viskas mu rongijaama ära pool kolm, kus mul jäi jälle hing kinni. Siis ma joon vett. Ma joon palju. Ma joon üldse palju vett. Tavaliselt kui me õhtust sööme või midagi, ma võtan kaks klaasi enne sööki ja söögi ajal kaks ja peale sööki veel ühe. Teised ei saa ühegagi hakkama. Igaljuhul vesi aitab, kui mul hing kinni jääb. Rongisõit läks ruttu. Desiga sain tiigri juures kokku ja me suundusime OsloCitysse. Tal oli õele ja vennale kinke vaja. Ma vaatasin niisama ringi. Praegu on hullud soodukad. Mul on aga plaanis trenni minna järgmisel poolaastal ja siis ma ei raisanud midagi. Sõitsime natuke jänest metroos ja lõpuks jõudsime Desi juurde koju, kus Desi keetis pakikartuliputru, mis muidugi ei maitsenud eriti hästi. Istusime natuke ta toas. Pakkisime asju ja ma sain need endale, mis ta maha jätta tahtis. Desi isal oli sünna ja kell kuus tulid külalised. Läksime alla, rääkisime natuke norra keelt ja sõime koogikesi ja täiesti valet pløtekaket (sellel polnud martsipanikatet ja –roose!!!), mille vahukoor polnud õigesti tehtud. Kohvi oli aga hea. Ma jõin kolm tassi üksteisejärel.

Lõpuks me rääkisime liiga kõvasti ja meid saadeti teise tuppa, kust me salaja üles Desi juurde hiilisime ja veel pakkima hakkasime. Tal on nii palju asju ja minul olid head emme antud nipid ja me saime peaaegu hakkama. Koju sain autoga. Desi isa nõbu elab minu tänaval ja kui Desi siin oma perega käis, oli tema pere ka kutsutud ja nad said uuesti sõpradeks peale pikka pausi. Kas pole armas? Et oma nõbuga suhtlema hakata on vaja tükikest eestist ja venetsueelast. Nõbu on väga inteligentne mees muide. Ta mäletab üksikasju. Naine on tal aga jobu. Enne lahkumist tuli üks vana-vana naine minu ja Desiga hüvasti jätma. Ütles midagi bailas noches või midagi, ma ei mäleta täpselt. Peale seda küsis minult: „Hvordan sies det på fi.. fins... nei.. lat.. latviask?” Ma oleks tahtnud tal pea otsast lõigata.