Koolist koju jõudes helistas Inger mulle ja küsis, kas ma tahaksin Texasesse minna ja Livi aidata, sest Kari on haige. Muidugi ma tahtsin! Õhtust sõin ka Texases ja koju jõudsin pool üksteist, kõik päevaks tehtud plaanid ja kodused tööd tegemata, kuid väga õnneliku ja väsinuna.
Nüüd ma tahan veel rohkem oma kohvikut avada. Kõik oli nii lõbus ja mulle meeldis vääääga ning see on imelik, sest ma pidin enamuse ajast teiste järelt koristama (you know) ja nõusid pesema. Peale selle sain kodust ära, midagi tegema.
PS! Ma sain 30 krooni tippi, jeaah.
1 kommentaar:
ma nägin ükskord unes meie kohvikut. :D
Postita kommentaar