Norra

Koolist koju tulla on raskem, kui kooli minna, sest koguaeg peab mäest üles väntama. Lõpuks koju jõudes olen ikka päris läbi. Täna sain eriti vara lahti, aga aeg koolis venis täiega. Ma läksin eile suht hilja magama, sest Chrisi ja Liv’i juures läks pikale, ja hommik oli väga unine. Me ei teinud eriti midagi... õigemini mina ei teinud eriti midagi koolis... seega ma ei ärganudki seal üles. Koju jõudes ma sõin, vaatasin Seitsmendat taevast (Lucy on abielus ja tal on tütar, Maryl on kaks last, nende isa hakkab aasta pärast surema, Ruthie on minuvanune ja ei armasta oma perekonda (see oli mulle täielik šokk) ja on Šotimaal vahetusõpilane, kuhu ta jäi kauemaks, kui oleks pidanud, sest ta ei taha koju minna, sest ta ei taha olla preestri laps. Ma ei suutnud uskuda, et see oli Ruthie. Inimene oli sama, ainult vanem, hääl ja oleks olid kõik teised. Jube) ja Gilmore’i tüdrukuid... ja siis läksin pikutama. Magama päris ei jäänud, kuid ei tajunud aega ega ümbrust. Peale õhtusööki vaatasime me albumeid, sest Live läheb laupäeval sünnale, kus on teemaks 80dad ja ta tahtis näha, mida siis kanti. Ma armastan neid fotoalbumeid!! Inger oli ilus ja Arnel olid pikad juuksed ja neil olid altlaienevad püksid ja hipipluusid ja lahedad päikeseprillid (1970dad) ja Ingeril olid ka pikad juuksed ja oh jah. Elasid huvitavat üliõpilaselu, käisid Inglismaal hääletamas ja pidasid pidusid. (Every day nagu Arne ütles). Live avastas, et 80datel olid moes suured prillid ja ta otsis kuskilt välja prillikoti. Seal oli igast sorti prille, s.h täpselt sellised stiilsed päikeseprillid, mida ma olen endale terve suve saada tahtnud, kuid kuskilt pole leidnud (sest tavapoodides neid pole ja kaltsukatest on lahedad inimesed nad suve alguses juba ära ostnud). Neid oli isegi kaks paari! Ma muidugi mainisin, et ma endale selliseid tahtsin... ja nüüd mul ongi ühed! Nad olid väga
üllatunud, et ma neid tahan. Nad olid need kuskilt tasuta saanud :D Veldig bra for meg.

Kell seitse läksime Märthe (vbla) juurde. Ingeri teise parima sõbranna. Tema elab Ås-is, kuid teisel pool raudteed. Neil on suurem aed, kui meil. Inger ütles kohe „very big”, kuid arvake ära, kellel on veel suurem aed?! MINUL! Ja minu emmel. Tema pool oli aias ka batuut. Samasugune nagu minu akna all, kuid palju vanem ja ära kulunud. Inger rääkis mulle ka, miks meil enam siin aias batuuti pole. Just sellepärast, et see oli nii suur ja meie aed ongi umbes sama suur kui batuut.
Märthel on tütar, kelle nimi on Lina. Ta on 15 ja väga tore. Sõime jälle kooki ja jõime kohvi. Väga vahva oli. Ma tunnen koguaeg, kuidas mõlemad mu keeled lähevad aina paremaks.. ja see kolmas halvemaks. Inger proovis mulle seletada langevarjuhüppeid. Ma sain aru küll, mida ta mõtleb, kuid mul ei tulnud meelde eestikeelne sõna. Terve õhtu nuputasin selle üle. Lõpuks koduteel tuli meelde.
Ooh, kodutee oli imeline. Läks juba pimedaks ja tuled pandi nii tänavatel kui majades põlema. Norrakad ei armasta eriti kardinaid ja mulle meeldib nende tubadesse sisse vaadata. Ma arvan, et Märthe linnaosa teisel pool raudteed on rikaste oma. Kõigi kodud olid uhked ja ilusad. Raudtee on justkui orus, kahe oosi vahel. Raudteeni viis pikkkkkk laskumine. Tuul lendas läbi juuste ja silmadele avanes vaade teisele mäenõlvale, kus põlevad tuled. Fantastiline. Pealegi ma nägin üht langevat tähte! Kurb, et nad nii ruttu langevad: ma ei jõua kunagi midagi soovida.

PS! Mulle tundub, et mu ajaloo õpetaja on soomlane. Ta küsis minult täna soome
keeles, kas ma olen soomlane. Ma ei osanud soome keelt oodata ja ei saanud midagi aru, mida ta just öelnud oli. Kui ta uuesti inglise keeles küsis ja ma tagasi mõtlesin, eraldasin küll soumilaiseni vms. Huvitav kas mu aksent või on ta kuulnud vahetusõpilasest idablokist. Märthe tegi aga jällegi komplimendi, et mu norra keelsete päevade puhul võib mind norrakaks pidada häälduse mõttes. Selline kompliment mulle meeldib.