Norra

Pühapäevad ongi need lihtsalt olemise päevad, eks?! Lihtsalt puhkad end nädalast välja, uude sisse. Päev läks ruttu, midagi erilist tegemata. Hommikul nägin pikalt vaeva eelmise blogisissekandega. Piltide valimine ja nende üles laadimine on kõige aeganõudvam. Inger kutsus mind metsa jalutama, kuid me ütlesin ära, sest ei tahtnud blogiga viivitada (koorem kasvaks liiga suureks) ja koduseid töid oli ka vaja natukene teha. Kui ma prantsuse keelega lõpetasin, avastasin, et mul polegi homme prantsuse keelt. Alles teisipäeval, kuid hea ikkagi, et ära tegin! Esmaspäeva õhtu on nüüd vaevata. Koristasin siis tuba pannes asjad omadele kohtadele. Olen päris lohakas olnud ja kõik oli pilla-palla. Midagi ei suutnud leida. Peale seda katsetasin esimest korda õblusmasinat ja lõpetasin oma HVA-pluusi. Pluss vaatasin, mis asju Inger õmblemiseks kõrvale on pannud. Täitsa huvitavaid asju nägin, kuid ma põhjalikult ei süvenenud, sest hetkel on teised käsitöö plaanid. Ühe karbi seest leidsin kriidid, mille paki peal oli ka eestikeelne juhend. Muige vøttis suule kohe :)

Kell kaks oli Ås Stasjoni Texase galeriis näituseavamine. Kolme tekstiilikunstniku tööd. Inger ostis ühe töö, 2 800 NOKi. Ma olin vaikselt šokeeritud. Jooki pakuti (Inger ütles, et see on brus ehk limonaad. Køik lapsed ja noored jøid seda. Peale esimest klaasi läksin ma juurde vøtma, sest see oli hea. Parasjagu teenendaja valas just juurde. Pudeli peal oli aga kirjas siider. Järele møeldes see maitses ka nagu siider... nii et ma ei teagi. Vøibolla pakuti seal avamisel hoopis siidrit:D) ja peeti kiidukõnet. Kokkuvõttes oli igav. Tøid oli vähe ja pooled neist olid lapitekid, mis ei tekitanud minus erilist tunnet. Ma usun, et ma oleks ise ka sellisega vabalt hakkama saanud ja køik teised ka. Ma ei näinud nende kunstilist sisu, mis teeniks ära näituse. See töö, mille Inger ostsis, oli aga väga kena ja huvitav (aga møttetu. see oli nagu seinalamp, kuid tegelt ei olnud lamp. Lihtsalt kuppel, kuid pirni sisse ei saa panna). Ma tulin varem ära, kui Inger. Kodus vaatasin telerit ja tegin põhimõtteliselt mitte midagi kuni Inger koju tuli. Natuke peale tema saabumist helises uksekell ja saabus Kjersti, mu tugiisik. Istusime elutoas, jõime kohvi/teed ja sõime browniesid. Ta on hästi tore! Küsis palju küsimusi, naeratas suure naeratusega (kindlasti oli tal rohkem hambaid näha kui kaheksa!) ja oli lahke. Temaga on mul ka vedanud! Pühapäeval ilmselt lähen temaga seenele ka. Ma pean tunnistama, et see on mõnus vaheldus Ingerile (häbi-häbi, eks).

Muideks selle käigus tuli jutuks ka teie külaskäik minu juurde. Ma rääkisin neile køigepealt emme tulekust tööasjus ja Inger ütles selle peale, et siis ta peab kindlasti meie juures ööbima. Te olete väga oodatud siia kevadel! :)

Kjersti lahkus kuskil kell kuus. Ma vaatasin telerit kuni Inger süüa tegi. Siis sõime, vaatasin veel natuke telerit. Alustasin mütsikudumisega. Kuulasin muusikat... midagi erilist. Hetkel käib kõrvaltoas Metsatöll, Live kuulab plaati, mille ma talle andsin.

See on vist kõige lühem postitus Norrast, mille ma teinud olen.