Trondheimi jõudes olin ma väsinud. Kaari tulekuni oli viis tundi. Ma istusin terve selle aja rongijaamas. Magasin ja sõin natuke. Kaari tuli pool kaksteist. Leo tuli ka.
Esimese asjana otsisime hotelli üles;tšekkisime ennast sisse. Ma pabistasin natuke palju. Kõik läks okeilt. Panime kotid ära ja läksime jalutuskäigule. Vaatasime Nidarosdomenit seest ja väljast, jõime kohvi (või ainult mina jõin) ja tulime hotelli tagasi, magasime natuke, sõime mu kanrnevalibollesid, vaatasime telerit, läksime välja jälle. Tegime veel ühe tiiru linnas ja Leo läks rongiga koju Steinkjeri ning meie Kaariga vaatasime natuke veel linnas ringi.
Päeval olime kesklinnas ringi käinud ja natuke Bakkelandi väikeste puumajadega tänavatel ka. Nüüd panime teisele poole. Natukene ainult. Suht hilja oli eks. Õhtul hotellis nautisime voodi mugavusi ja telerit ja minu nonstopbollesid. Meil oli suht kena vaade aknast ka.
Järgmisel päeval olime suht varakult üleval. Läksime välja, et veel Trondheimi avastada. Ostsime ühest kioskist hommikusöögi ja sõime keskväljakul pinkidel. Üks ladina-ameeriklannast vanadaam tuli meilt raha küsima ja Kaari sai pahaseks ja me laskusime diipi vestlusesse(vaidlusesse) vaestest ladina-ameerika vanadaamidest kuni lollide venelasteni. Ma olin koguaeg kaitseja rollis ja sain sellega enda arust väga hästi aru. Kaari muidugi arvab enidselt, et ma olen lihtsalt mingi tähenärija. Hehe. See on ka armas. Mul on ikkagi õigus. Sealt liikusime edasi Nidarosdomeni juurde jälle. Tšekkisime teel Tarbekunstimuuseumi lahtioleku aegi ja tegime pilti vanadaamiga infopunkti juures(see oli kuju). Kaaril läks vasakule jälle. HEHE. Kiriku juures imetlesime pigem endid kui kirikut. Tegime pilte. Palju pilte. Ja jalutasime edasi mäest alla jõe poole, sinna kus me veel käinud ei olnud. Otsisime sireliõisi ja tegime kukerpalle ja pildistasime ja jalutasime kuni jõudsime välja sillani, mis viib Bakkelandi ja tuttav tee oli jälle käes. Selle silla nimi on Vana Linnasild, kuid seda kutsuti millekski muuks veel.. ma ei mäleta täpselt. Õnnesild või midagi sellist vist oli. Igaljuhul see teine nimi oli palju lahedam. Sealt sillalt avaneb ilus vaade Trondheimi kaile, Bryggenile. See Bryggen on palju vähemtuntud kui Bergeni oma, kuid minu arust palju lahedam. Jõe mõlemal kaldal on tihedalt üksteise kõrvale ja võimalikult veele lähedale ehitatud palju värvilisi puitmajakesi, kokku tuleb selline maagiline meeleolu. Soovitan kõigile haha. Bakkelandis avardasime ka oma piire - läksime natuke teises suunas ja vaatasime raamatupoodi sisse ja tulime tagasi vanasse kohta jalgrattalifti ja 7/11 juurde ja Kaari tahtis ilmtingimata pilti jalgrattaliftil. See on ainus maailmas. Ja Kaarisportlane vaimustus sellest eriti. Läksime tiiruga jälle kesklinna. Kaari võttis postkontori juures raha välja ja sai 1000-kroonilise ja me tegime kohe fotoshootingu selle rahanumbriga, sest see oli jube uhke tunne ja ainulaadne olukord ja hea võimalus ja nii edasi. Edasi jalutasime Tarbekunstimuuseumisse, kus oli jama, kuid hea, et ära käisime. Et nagu muuseum nimekirjast maha.
Siis ostsime McDonaldsist süüa. Kaaril tuli jube friikate isu ja ma andsin järele ja ostsin jäätist, mis reklaamil nägi nii hurmav välja, sain aga ühe paraja käki. Hästi ka ei maitsenud.
Siis tegime väikese lõunauinaku hotellis.
Õhtul käisime jalutamas. Arendasime edasi eile õhtust suunda ja läksime edasi sealt, kus pooleli jäi. Läksime üle silla ja jõe, mööda kirikust ja jõudsime lõpuks mereni välja. Istusime betoonäärele ühe tehase juurde. Seal oli äärmiselt õõgastav ja kole, minu arust. Kaarile väga meeldis. Mulle ei meeldinud. See tehas on ilmselt vana, selle kõrval oli väike elamurajoonike imetillukeste ja nunnude majadega (vanad tehasetöötajate elamud). Rajoonike oli iseenesest väga nunnu ja armas, kuid väga väike ja ega elu seisma ei jää ning sinna taha ja ümber ja igalepoole oli ehitatud massiliselt koledaid ja uudseid korterelamuid. See kõik kokku jättis ühe hoolimatu ja mõtlematu tegevuse mulje, mis ei mõjunud mulle üldse hästi. Kuid Kaari oli tore ja temaga saab nalja. Sest ta on nii tark, samal ajal kui ta on nii loll. Ja ta ei näe üldse. Ta arvas, et Munkholmi saar on laev. Sest ta ei näe. Nunnu eks. Meil oli igaljuhul väga mõnus ja tore koos.
Kesklinna tagasi jõudes me hotelli veel minna ei tahtnud. Tegime veel ühe tiirukese Bakkelandis, mis on meie arust väga nunnu ja ilus koht. Ostsime postmarke ja komme kioskist ja vaatasime, kuidas päevasest Trondheimist öine Trondheim saab.
Pühapäeva hommikul pidime vara ärkama. Hommikust ostsime jälle kioskist, teel rongijaama. Läksime rongijaama minnes tülli jälle, kuna ma olen paha sõnade- ja tähenärija. Rongijaama jõudsime natuke vara. Leo jõudis enne kohale kui Kaari minema läks. Ma magasin ja olin väsinud. Siis tuli Tonje ka ja Kaari läks minema ja me(Tonje, mina ja Leo) läksime Munkholmi mineva laeva sadamasse, kus saime veel kokku Nora, Astri ja tema poisiga. Korraks käis Vladimir ka seal ja valetas meile hambaarstist ning jäi tulemata. Me sõitsime Munkholmi, piknikutasime ja ajasime niisama lolli juttu. Kella kolmeks tulime linna tagasi. Vihma sadas ja ma jäin üksinda. Mulle väga meeldis see. Leo ajas mind närvi ja nende teistega ei leidnud ma kuidagi ühist juttu üles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar