Ma elasin Judithi juures. Judith on Austriast ja elab Bergeni kesklinnas. Ta koduakendest paistab linna südamik ilusti kätte ja näeb ära ka selle, kui palju rahvast kalaturul parasjagu on...kuid ta elab kõrgel. Iga kord kui me linna läksime ronisime me alla umbes 600 trepiastmest. Igakord kui me koju tagasi läksime, ronisime me üles 600 astmest. See oli natuke tüütu. Me käisime nende päevade jooksul väga palju. Igal õhtul koju jõudes olime mõlemad fiks und ferdich(või kuidasiganes seda ka ei kirjutata..). Ei jõudnud liigutada ega midagi. Hommikuti magasime kaua, õhtuti olime kaua üleval. Judith on väga tore. Meil oli väga mõnus. Me jalutasime palju ringi (nagu ma juba mainind olen), pidasime piknikke erinevates kohtades, vaatasime võimalikult palju linnas ringi, muuseumitasime väheke, shoppasime väheke, käisime ujumas ja päevitamas, sõime jäätist ja tegime süüa,nalja ja pilte. Õhtuti vaatasime filme või pilte üksteise elust kodumaal. Kahel korral istusime kohvikus ja jõime kohvi. Viimasel korral oli Esther ka meiega. Esther on Saksamaalt. Ta on ka väga tore. Ta on väga positiivne ja naeratab koguaeg. Ja räägib palju. See on ka positiivne.
Judithi perekond oli väga tore. Tal on vahetusema, -isa ja –vend. Õde ka, tegelikult. Ta on Prantsusmaal. Vend on 15/16 ja väga tagasihoidlik. Ma peaaegu ei näinudki teda. Vanematega sõime õhtuti koos õhtust ja nad uurisid koguaeg, mida ma teinud oleme ja pakkusin välja, mida me peaks tegema. Nad olid väga huvitatud, et ma näeksin kõige paremaid ja ilusamaid kohti Bergenis ja proovisid koguaeg kaasa aidata, et me need täidetud saaksime. See oli suht uus. Tavaliselt.. teistes peredes pole ma seda kohanud. Kõik on toredad külalisega, kuid ei seo ennast külalisega nii palju. Mulle meeldis see väga, et nad nii haaratud olid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar