Norra

Kella seitsmeks läksin Ida juurde. Sain Mareni ja Idaga Rustad ringtee juures kokku. Vihma sadas ja nad olid läbimärjad. Mul oli vihmavari. Ida juures vaatasin Mina ja Jane pilte. Pärast istusime keldris. Laulsime Sigstari ja ajasime juttu. Jane laulis põhiliselt. Maren ka palju. Ma laulsin kaks laulu. Olin kohutav, hehe. Idal oli üks lahe lauamäng, mida me mängisime kõik kordamööda. Ma olin kõige osavam. See oli nii, et pidi nuppe üle tõstma kuni ainult üks järele jäi. Lõpuks vaatasime filme, mida Ida teinud oli ja üht ämblikufilmi ameerikast. Suht põnev oli. Ida ja Maren kirjutasid mu raamatusse ja joonistasid mind ja me tulime ära ja saime sõitu Mina emalt Ida isa juurde, kus ütlesime tsau ja kurb oli. Tulin jala koju. Nüüd on nii mõttetu olla. Ma arvan, et kõige olulisem selle aasta jooksul oligi see, et ma õppisin tundma mõistet sõprus..et mida see tähendab ja kust see tuleb. Neli päeva on veel norras järel. Põhimõtteliselt tunnen aga, et see on nüüd läbi. Kõik olid täna Ida juures. Maren, Ida, Jane, Mina ja mina. See oli viimane kord, kui ma neid nägin. Nad kõik sõidavad homme maailma ja mina jään siia maha. Live sõitis ka ära täna Hove festivalile. Hanne on vaid siin veel..ja nüüd ma pakkin asju ja puhkan ja kardan tegelt kojutulekut..