Riidlemine keelatud

Mul oli täna vaba fagdag.. Esimesed kolm tundi. Samfunnsfagi pärast. Teised kaks tundi fagdagist oleks pidanud olema geograafiad. Ja siis üks ajalugu. Ma kuulsin oma klassikaaslastelt, et geograafias on töö ning otsustasin – okei, jätan minemata. Geograafia on ainus aine praegu vist, kus ma lihtsalt ei taha käia, sest ma ei suuda järel püsida ning õpetaja nõuab justkui liiga palju. Ja seal on surmigav, kui ma midagi ei tee.

Perekonnale ma sellest muidugi rääkida ei julgenud. Mammal on kolmapäeviti vaba päev ka veel. Ärkasin üles ilusal ajal ja sõime koos norralikult tehtud putru maasikamoosiga ning vaatasime hommikuTV’d. Seda me tavaliselt ei tee. Üldse kui keegi telerit (või hommikutv’d) vaatab hommikuti, olen see tavaliselt mina.
Kell pool üksteist ajasin end kodust välja, koolikott seljas ja läksin kesklinna poole.
Mamma arvas, et kooli. Teepeal tulid süümepiinad, kuid ma tundsin väga tugevalt seda ka, et ma ei kannata neid tunde seal koolis välja. Läksin hoopis Erik Johanseni poodi ja ostsin endale visandiploki ja kaks pastakat Firenze-reisiks. Seejärel võtsin suuna ülikooli poole ja jalutasin ühe pika ringi. Vihma sadas koguaeg. Ma kuulasin muusikat ja ei pannud seda tähelegi. Parema jala säär kiskus krampi koguaeg, see oli natuke piin vaid. Muidu oli mõnus.
Koju jõudsin umbes tund aega enne seda, kui ma tegelikult oleksin pidanud jõudma. Surfasin netis ja leidsin Kaari aprillinalja. Fitte faen mul jäi süda seisma peaaegu. Vaatasin telkut ka, aga sealt ei tulnud midagi. Lõpuks asusin lugema.. ajalehte ja Sofiet Kell oli juba päris hilja siis. Live tuli suht kohe koju. Ja Arne talle järgi. Ta tõi posti ka ära. Mulle oli kiri koolist. Nüüd mul JÄI süda seisma. Vähemalt kolmeks sekundiks. Ma olin nii hirmul. Arne seisis mul kõrval ja ootas uudiseid. Pidin selle siis kohe lahti tegema. Oleks meelsamini oodanud kuni üles kolin ja oma toas vaikselt voodil istun.. aga jah. Tegin kirja lahti. Viskasin ruttu pilgu peale ja püüdsin kinni vaid mõned sõnad. Närvid olid väga pingul. Ma ei suutnud keskenduda. Andsin siis Arnele edasi kirja.
Kirjas seisiski põhimõtteliselt see sama, millest Kaari meile nii suurt nalja tegi. Hea kokkusattumus küll eks. Mul on liiga palju puudumisi. YFUle kirjutamisega ei ähvardata ja koju saatmisest ka juttu pole olnud.. kuid kui neid veel tuleb (ja neid tuleb) võib juhtuda, et mul pole alust hinde panemiseks. Terve kiri käib vaid prantsuse keele kohta. See oli kergendus. Konstanze on selline korralik õpetaja. Pastakaga oli ta lehele veel juurde kirjutanud, et paljuski on selle hoiatuse põhjuseks mu reisid YFUga... ja need muud ka. Arne hakkas vaidlema, et mu reisid ei tohiks puudumistena arvesse minna (nt Šotimaa, mis pmst oli koolireis ju) ning ütles, et me võime õpetajale helistada ja asju klaarida. Talle meeldib helistada ja asju klaarida. Ta helistas ju siis ka kooli, kui ma koju tulles pettunult kõigile teatasin, et geograafia kaardil pole Eestit. Seda ma ei tahtnud. Mul pole koolis veel juttu olnud mu puudumistest ning ma loodan, et õpetajad ei räägi sellest omavahel (mida nad raudselt teevad, aga lootus sureb viimasena, eksole). Ning ma ei taha, et mu pere teada saaks, et ma üle lasen tunde. Ma nii kartsin, et selles kirjas seisab ka midagi selle kohta. Õnneks õnneks. Nüüd ma igaljuhul olen ettevaatlikum. Proovin korralikumalt koolis käia ja tšekin igaks juhuks postkasti. Peale selle olen ma hirmul Arne ees. Mul on tunne, et ta ei usalda mind enam.
Ausõna ma ei saa aru, kuidas need pahad poisid seda elu suudavad elada!
Kella kolme aeg avastasin, et mul on homseks miljon kodust tööd teha ning õhtul aega ei ole. Hakkasin siis pusima. Inglise keeles tuli raport kirjutada India-reisist ja laste tööjõust. Algus oli raske. Pusisin sellega veel autos teel Mossi poole ka.
Vanaema ja vanaisa tulid esmaspäeval Hispaaniast koju ning me olime tagasituleku õhtusöögile kutsutud. Ann Kristin, Amalie ja Jørn olid ka. Sõime köögivilja suppi lihapallidega. See oli õige supp. Selline, kus köögiviljatükikesed on näha ja supivedelik on vedelik ja läbipaistev. Mõnus kerge tunne jäi pärast.
Kohvi ja jäätist sõime ka. Väga mõnus oli. Mulle meelib vanaema ja –isa korter Mossis. Neil on nii ilus vaade üle vee teisele kaldale. Ma vaatasin väga palju aknast välja seal. Peale selle on nad kõik nii toredad ja armsad mul.
Inglise keele koduse töö lõpetasin koju jõudes. Endalegi üllatusena sain päris ruttu valmis. Siis oli veel keka tööks lugeda. Sain Marenilt leheküljed ning pugesin teki alla ja asusin lugema. Esimene peatükk läks veel mõnusalt. Teisega andsin alla ja kolmandat proovisin ka natuke, kuid uni tuli peale ja ma lasin sellel keka tööl lihtsalt olla.