Norra

Kuskil viiendas-kuuendas klassis sain ma mingil hetkel Kariniga väga hästi läbi. Ükspäev ta kukkus ja murdis käeluu. Ma läksin temaga kaasa haiglasse. Ta sai kipsi.

Täna käisin Hafjellil lauatamas. Ma sõitsin umbes 200 meetrit, kukkusid ja mõrastasin randmeluu. Istusin Arnega 4 tundi Lillehammeri haiglas peale õnnetust, et kipsi saada.

Kõik arvasid, et ma olen nüüd väga purustatud, kurb ja õnnetu... tegelikult ei ole. Ma olen sellest kaua salaja unistanud. Ma olin Karini peale tookord väga kade.

Nüüd mu unistus ju täitus!

(nägin mäkke lõhutud mehikest..puud olid maha võetud)