Kell Mayleni venna toas oli seisma jäänud ja näitas pool viite. Ma alguses uskusingi, et kell on nii vähe, kuid palju rahvast oli järsku üleval ja see ei tundunud loogiline. Peale selle avastasin, et õues on valge. Ronisin üles ja kell oli pool 11, hehe. Sõin veel hommikusööki Mayleni juures ja jalutasin siis koju. Piippalju lund oli õhtu ja ööga maha tulnud. Tegin pilte, jalutasin sikasaka ja kojutulek võttis omajagu aega.
Arnel oli sünnipäev, mida mulle pidi meelde tuletama, ja me sõime tema puhul kõik koos hommikusööki. Ma olin küll söönud Mayleni juures, kuid ma olin jube näljane (ilmselt kuna õhtul ei pakutud toitu ja ma polnud õhtust söönud) ja kõhtu mahus veel palju. Hea tuju oli ja kõik oli tore. Järgneva päeva istusin täielikult arvutis maha. See on piinlik, arvestades, et ma pole ühtki posti pannud peale oma venekeele katsetuse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar