Sõitma hakkasime 11 paiku. Võtsin oma julguse autos kokku ja tegin tee peal aknast pilte ja nad ei peatanudki autot! JESSS! Ilm oli suurepärane ja Rootsi oli väga rootsilik (neljas kord, jeee). Täpselt need kaljud ja värgid ja aed kiirtee kõrval, nagu oli aprillis. Avastasin uusi võtteid oma kaameral ja armusin jälle pildistamisse.
Esimene peatus Strömstadis oli alkoholi pood, kus ostsime kokku palju veini ja õlut. Odavam you know. Enamus autosid olid poe ees Norrast. Ilmselt need, kellel rootsi number oli, töötasid poes. Seejärel läksime kõhtu täitma, Strömstadi kesklinna, ühte armsasse kohvikusse. Tellisin lasange’t, mis oli veidi kange, kuid muidu väga hea. Cafe mint oli liiga magus, kuid mõnusa piparmündi mekiga.
Kõhud täis, jalutasime edasi poodides ja linnas. Väga meeldiv ja armas linn oli! Ilmselt suuresti mängis rolli ilm... Samas arhitektuur oli väikelinna kohta väga suurlinnalik ja mulle tekkis suurlinna tunne, mis oli väga nunnu, of course. Ma tundsin end väga õnnelikuna...
Ja aina paremaks läks. Päeva lõpetasime suures Nordby keskuses jõuludeks shopates, mis on nagu hiigelsuur Selver jt sellised. Maksimarketi tunne tuli peale. Mulle meeldib nendes poodides käia ja shoppingut kaasa teha (ja asju soovitada) ja endale välja valida. Peale selle oli nii palju eesti kaupu, mida Norras saada pole. Näiteks Gefalia kohvi, nussa ja nutella mõlemad... ja kõige parem: TÄPSELT NEED SAMAD FAZERI PRUUNID LEIVAD, mida me kodus söönud oleme vahest. Ostsime palju-palju-palju asju (jõuludeks)
Ingeril on põlv haige ja ta vajas natuke istumist. Tellis endale kohvi ja ostis mulle võileiva, mille ma ruttu ära sõin ja igavlema hakkasin. Silm jooksis ümbruses ringi ja märkas suurt kingapoodi Skopunkten, kuhu ma sisse jooksin ja silmad peaaegu lõhki imestasin. Esiteks sai kolm paari kahe hinnaga. Kolmandaks olid seal ilusatel kingadel hinnad ca 50-100 SEKi. Mul oli ilusti emme antud 100 seki taskus ja ma võtsin endale eesmärgiks otsida välja kaks paari 50seid kingi, et kolmandad ka pealekauba võtta. Leidsin kaks paari, mis olid väga suured lemmikud, kuid üks neist oli 50 ja teine 100 ja ma otsustasin 50se kasuks. Kes ütles, et õnne ei saa osta? Mina igaljuhul mitte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar