Ma tahan ka tark olla

Mina ärkasin normaalselt. Toimetasin üksinda köögis, sõin hommikust ja vaatasin natuke MTV'd. Ülejäänud aja veetsin oma toas arvuti taga muusikat kuulates ja Bedwettersi poolt hääletades. Kümme minti enne kodust lahkumist märkasin, et väljaspool minu tuba on kõik kuidagi väga vaikne, keegi ei liigu, ei räägi. Mul ei võtnud kaua aega aru saamiseks, et nad magavad kõik. Kujutasin ilmselt ette, kuidas Live oma vastiku ja vihase häälega minult küsib, miks ma teda varem ei äratanud ja jätsin nad äratamata. Läksin kodust minema nii, et nad magasid. Õues oli valge, sest keerasime kella.
Keka oli väga-väga lõbus ja tore. Tänase tunni teema oli disko ja me mängsime disko-mängu, mis kujutas endast ette kulli, kus kull annab püütule liigutuse, mida see peab seni tegema, kui keegi teine ta kõrvale tuleb ja sama liigutust teeb - sedasi saab ta vabaks. Natuke tegime jõuharjutusi, mida ma keeldusin tegemast, sest mulle tundus, et ma võin nendega oma klassiõe pooleks teha. Beritil sai ilusti aru. Lõpetasime kossuga.
Ühiskonna tund oli ka tore. Ma tundsin, et ma sain kõigest aru, mida nad rääkisid ja see tegi tuju väga mõnusaks. Huvitav teema oli ka.
Mõnus olek läks edasi ka - vaba tunni ajal sain end tõsiselt matemaatika lainele. Kahju oli kohe inglise keelde minna, mis pole mul ka lemmikaine, soo... Rääkisime edasi science fictionist ja täitsa huvitav oli, kuid see on ebamugav tund endiselt. Ma tunnen end seal lollina. Väga lollina. Ma ei oska õpetajale vastata, kui ta küsib küsimuse: "mis sa arvad, milline oli selle jutu poliitline vaade?". Mulle aga tundub, et kõik teised oskavad.
Kodus küsis Live minult kohe, miks ma neid üles ei äratanud. Ma ütlesin, et ma ei märganud, et nad magavad, sest kuulasin (klappidega) oma toas muusikat ja järsku avastasin, et pean ära jooksma. See oli isegi enam-vähem õige. Live uskus ka seda. Läksin oma tuppa ja ilmselt hääletasin Bedwettersi poolt, see on enam-vähem ainus asi, mida ma viimastel päevadel teinud olen (ja ainus, millest ma mõelda suudan). Istusin arvuti taga ja kuulasin muusikat, millest järsku hakkas läbi kostuma vestlus. Arne oli koju tulnud ja esimese asjana küsis sissemagamise ja minu kohta. Nad rääkisid sellest päris pikalt ja mulle tuli tohutu hirm sisse. Helistasin emmele ja nutsin talle telefoni otsa, mis tegi asja paremaks. Sööma läksin ka suhteliselt nutuse näoga, kuid sellest magamisest me rohkem ei rääkinud. Selle eest sain aga Livelt enam-vähem sõimata, et ma ainult kartuliputru sõin ja liha juurde ei võtnud. Õhtu jooksis edasi ka suht melanhoolselt ja kurvalt. Motebildet' ja Topmodelle vaatasin Torgeiri toas, mis on suur ja uhke ja kõige lahedam tuba siin majas. Seal on nii palju ruumi...