Norra

Ja saabki kuu läbi kõige kiirema päevaga. Kell viis õhtusöögi lauas tundsin end justkui hommikusöömas. Viis esimest koolitundi istusin norra keeles ja lugesin "Hermanit", mis on nii huvitavaks läinud ja ma tahan seda muutkui lugeda ja lugeda, olgugi, et sõnaraamat on tüütu. Kui ta eriti tüütuks läheb, unistan ma eesti keelse raamatu ülelugemisest kunagi. See on mõnus unistus. Ajalugu oli igav, kuid ma salaja piilusin ikka raamatusse ja ta läks ka rutem mööda. Kodutee oli pikk, nagu alati. Jälgisin oma tundeid selle jooksul. Kindlatel puntkidel nad muutuvad, kindlatel punktidel tulevad samad mõtted pähe.
Kodus olin esimene. Keetsin kakaod ja sõin õunu vaadates "7th Heavenit" ja meeutades Anna-Liisat. See on üks loll seriaal minu arust. Anyway. Sellele järgnes "One Three Hill", mis on ka natuke loll, kuid palju toredamalt kui "7. teavas". Koduseid töid oli palju ja neid tegin enne õhtusööki. Õhtusöökis olid kalapallid, mis on väga-väga head. Eile oli tursk. Ja ilmselt me nüüd kala söömegi, sest ma teatasin emaspäeval oma kartulipudruga, et mulle ei meeldi liha, mis enam-vähem ongi õige. Kala on aga suuuuper, ma ei vingu, oh ei. Lihtsalt see on imelik.
Homme tuleb MTV ja tulevad sõbrannad ja me istuime koos maha ja vaatame, kuidas Bedwetters auhinna üle võtab ja meile esineb. Maren saab siis palju naerda raudselt, sest ma olen talle juba kolm päeva ainult sellest jahunud ja ta hakkab iga kord naerma, kui ma sellest rääkima hakkab. See ongi naljakas, kui kirglik ma olen, ma saan täiesti aru. Küpsetasin täna selleks brownie koos Ingeriga, et meil mõnusamgi veel oleks.

Ma olen super overexcited. Ma ootan homset õhtut ja ma ei saa selle vastu midagi teha. Pimedat novembrit!