Norra

Tänu esmaspäevasele magamispäevale on nädalakeskus nii ruttu kohale jõudnud ja ülehomme on juba reede! Nädalakeskus tähendab aga fagdagi ja seekord inglise keeles presentatsiooniga. Läksin ilusti õigeks ajaks kooli, sain autoga ja puha, leidsin klassi ukse pealt sildi, et oleme C116 arvutiklassis ning ootasin seal ukse taga tunni algust. Õpetaja asemel tulid kaks meest, kes teatasid, et õpetaja on teel ja jääb hiljaks, kuid lasid meid klassi sisse. Vaatasin oma presentatsiooni üle ja lugesin kõne läbi, pluss jõudsin Postimehe koduleheküljele, mis pani mind Eesti järgi igatsema. Justnimelt Eesti. Esimest korda tundsin ma igatsust Areeni lugemisest või Edgari nägemisest telerist, pluss jalutamine Tallinnas ning kõigest aru saamine. Melanhoolia ja nostalgia hoog katkestati ruttu, sest klassi tuli naine, kes meid sealt välja viskas, sest tal hakkas kursus samas klassis ning meie seal olla ei saanud. Istusime oma tavalise klassi ukse taha ja ootasime õpetajat. Esimene friminut, kümme minutit, kakskümmend minutit ja sealt ta tuli. Ma olin ootamisest veidi väsinud juba, kuid tal oli ilus põhjus, nii et anname andeks. Ta on rase ja ta ei tundnud eriti hästi end hommikul. Viis, kuidas ta meile oma rasedusest teatas, oli väga vaba ja mulle tundus see ebanormaalsena, et keegi võiks oma rasedusest niimoodi rääkida. See oli nagu loomulik asi, mida see tegelikult ongi... Keeruline värk noh.

Alustasime kohe presentatsioonidega. Ma lugesin enda oma liiga kiiresti ette, nagu alati, kuid siiski ma usun, et ma olin oma olekult parem kui mõned teised. Esiteks ei olnud ma niii hullult närvis. Ühel tüdrukult käed värisesid nii hullult, et tal lehed ei seisnud käes. Üks poiss tegi peale igat klõpsu Impressiga tiiru tahvli juurde ja arvuti juurde tagasi. See oli koomiline, ma ei suutnud naeru tagasi hoida. Esimesed kaks tüdrukut, kellest üks on minu klassist, leidsid kõik laused, mis nad ütlesid, väga naljakad olevat.

Umbes pooled nende presentatsioonidest olid igavad ja liiga keerulised. Vaatasin pigem kuidas Rema udu seest välja ilmub ja kuidas viiu-viiud mööda sõidavad. Päris tore oli. Saime tund aega varem ära, kui oleks pidanud, mis tegi kokku vaid kaks ja pool inglise keele tundi täna (viiest). Ma pidin tund aega ootama ajalooni, mis oleks olnud mul lihtsalt istumine, sest nad oleksid teinud oma presentatsiooni, kus mina pole üheski grupis, ning ma tulin koju ära hoopiski.

Livel oli täna vaba fagdag, mis tähendas, et just hetkel, kui ma koju sisse astusin, astus tema välja, et kooli minna. See oli naljakas. Kodus elasin oma igavat elu jälle. Õppisin ja kasutasin liiga palju arvutit, millega ma nüüd proovin natuke kokku hoida, sest ma ei kasuta seda kasulikult. Peale selle Mari puudumine MSNis tekitas igatsust. Böö, kus sa olid, Mari??!!