Norra

Lootusetu tunne on. Andsin just alla oma täna saabunud matemaatika töövihiku esimese lehega, sest see on nii raske. Peatüki nimi on kordamine. Jess. See tekitab kahte sorti erinevaid tunde. Esiteks ajab naerma ning teiseks masendab. Mõlema põhjuseks fakt, kui ruttu ja kui täielikult midagi meelest läheb.

Ma ei tea endiselt, mis on selle kujundi nimi, kus kõik küljed on erinevad ning pindala leidmiseks otsitakse kesklõiku. Mul on üks paber, kus on mõned kujundid ja selle valemid. Alguses ma lihtsalt ei vaadanud seda ja ragistasin oma ajurakukesi. Ma mäletan nii hästi, kuidas ma istusin VHK katsetel ja mul oli ülesanne sellega, samuti kõik valemid meelest läinud, kuid mu ees istuv poiss tõusis püsti ja käitus oma paberiga hooletult ning valemid sain ma teada, kuid ülesande lahendamiseks ma neid kasutada ei osanud. Valemid on mul praegu ka meeles, kuid kuidas seda nimetatakse? Jube.

Tänane päev on täielikult või ebatäielikult õppimisele kulutatud. Algas kõik kooliga, kus oli kolmapäevasel fagdag jälle, prantsuse keeles seekord siis. Mulle väga meeldis. Tunnid jooksid ruttu ja uus õpetaja Konstanze on väga tore ja lahke. Tegin Impress ettekande Mali’st prantsuse keeles ja olen enda üle nüüd uhke.

Konstanze ei taha inglise keelt rääkida ning ma olen sunnitud pusima norra või prantsuse keeles. Pusimiseks valin ma automaatselt norra keele, sest mul on tunne, et sellega on lihtsam. Kõige meeldivam oleks moodustada laused stiilis il y a ingen internet connection og je crois at det er derfor vi kan ikke bruke det.

Ola Matti Ajalugu on haige ning me saime istumise tunni, mis minul juhtus viimane tund olevat ja ma tulin koju ära. Tund aega varem. Postkontorist käisin läbi, täitsa üksinda. Ei öelnud ühtki sõna postitädile peale hei ja takk’i ning sain ilusti hakkama. Pakk läks pakikale, ise ronisin sadulasse ja väntasin koju. Igal hommikul mõtlen ma jalutuskäigust kooli, kuid kui õue jõuan ja oma ratast näen, on see mõte peast pühitud ja ma proovin oma sünnipäeva õigesti sisse keerata. Rattaga saab palju kiiremini ja mugavamalt kui jala, olgugi, et juba on külm ja esimesed väntamised toovad tuulest pisarad silma ja viivad meigi minema ning tagasiteel jalad valutavad raskest ülesmäkke sõudmisest. Jalutamine venib ja venib...

Esimese asjana kodus loomulikult arutasin oma paki lahti. Nii hea on uusi vanu asju saada ja uusi uusi ka. Emme retseptid on kõik superisuäratavad ning ma tahan neid juba lähipäevil katsetama hakata, sest ma tõesti tunnen, et võileib lõunasöögiks on päris böö. Kõige rohkem ootasin ma klassikaaslaste ennustust. Päris kena tulemus, vaid neli õiget: Iris, Marie, Therese ja Sverre. Nüüd on SIIN kõik pildid kirjeldusega kokku viidud, kui kedagi huvitab.

Kell 14.40 kui vanasti algas Gilmore’i tüdrukud, on nüüd Norge TV’l nende asemel uus seriaal, kus mängib Chad Michael Murray. Nimi on vist Three Hill High, täpselt ei mäleta. Meenutab Degrassit, kuid on palju parem. Mul on hea võrdlusmoment, sest Degrassi tuleb kohe peale seda. Igaljuhul mulle väga meeldib, ma proovin seda nüüd vaadata. Hea meelelahutus väikesest puhkuseks peale kooli.

Enne sööki alustasin prantsuse keele koduse tööga, lõpetasin peale sööki. Lobisesin natukene liiga palju inglise keeles Ingeriga. Ta polnud YESist kuulnudki. Rääkisin talle soovist mitte enam kulturhus’i minna. Ma tundsin end seal hästi esimesel korral. Teisel korral läksin kohale, ootasin umbes viisteist minutit ukse taga ja kedagi ei tulnud. Kolmas kord oleks täna olnud ja ma tunnen, et ma ei taha sinna minna. See tunne on nii tugev ja sügav, et ma lihtsalt pean sellega kaasa minema. Inger võttis selle väga kergelt vastu.

Kell kuus läks ta meetingule ning mina istusin oma tuppa ja alustasin inglise keele suure koduse tööga. Inglise keel on nii raske siin ning ma tunnen, et ma ei oska seda üldse võrreldes teistega mu klassis.

Ma tunnen, et kool algas minu jaoks alles sellel nädalal. Esmaspäeval saime raamatud ja minus tärkas süütunne, et ma kõike nii kergelt võtan. Nüüd olen neid ained, mida saan, väga tublisti õppinud. Kõik kodused tööd ära tehtud ja ilusti ettevalmistatud. Eriti keeled, sest ma tahan neid osata. Mu põhjad ja grammatikalised teadmised on head, kuid ma vajan sõnu. Eile õhtul enne magama minekut lugesin moeajalugu ja märkisin sõnu üles, mida ei teadnud ning tundsin end imeliselt, sest arendasin ennast. See oli mõnus.

Sama on norra keelega. Ma tahan norra keelt rääkida. Ma ei taha enam kodus ega sõpradega inglise keelt rääkida, kuid see üleminek on nii raske, sest ma ei oska veel kõike ja ei saa kõigest aru. Inglise keeles ujuda on palju kergem. Palju rohkem asju saab ära räägitud. Õnneks tunnen iga päev, kuidas norra keele kindlus minus kavab ja varsti ma olengi sees.