Norra

Ärkasin kuke kiremise peale, kuid uinusin peaaegu kohe. Jälle ärkasin kell kaheksa-üheksa. Süüa meil veel polnud ja jagati vaid kohvi. Võtsin ühe tassi endale ka suure hurraaga, kuid piima ja suhkrut polnud. Peale mõnda võltslonksu läksin vetsu ja kallasid oma kohvi kraanikaussi.

Hommikusööki läks ostma Ketil, mina sõitsin kaasa. Mäe otsast alla on päris pikk tee ja järsk ka, kõrvad said kannatada jälle. Veggli bensukast võtsime suured ajalehe pakid. Ma ei suutnud uskuda, et Veggli Fjellstues käib nii palju inimesi, et need lehed ostetud saaks. Seejärel suundusime pagariärisse ja lõpuks poodi. Mäe otsa tagasi.

Sõime veel suletud kohviku eesruumis. Kell üksteist, kui me lõpetasime, avati ka kohvik. Ketil, Ann Kristin ja Amalie hakkasid tööle, mina ja Inger istusime autosse ja sõitsime veel kõrgemale.

Käes on sügis ja keegi ei kujuta ette, kui ilusad on puudeta mäed sügisel! Kõik see samblakiht muutub värviliseks. Pluss vaated! Ilmaga vedas meil hullupööra: taevas oli selge ja päike paistis. Tuul oli keskmisest kolm korda tugevam, kuid see lisaski minu arust väärtust me matkale. Jalutasime päris pika maa maha. Tunded ja meeled olid koguaeg laes ja olemine hea. Mind tabas inspiratsiooni laine.

seal tipus ma olingi







Veel parem tunne oli peale matka. Väsinud, kuid õnnelik. Vaatasin telerit, lugesin raamatut või lahendasin sudokut kuni lahksuime kell viis. Asju pakkima minnes kõlas üle Veggli Fjellstue parkimisplatsi eestikeelne sült.

Tagasiteel me peatusi ei teinud. Otse koju ja otse voodisse.