Norra

sorteerin oma tuba ja vaatan, mida kaasa võtta. täiesti üllatav, kui palju asju ma tegelt tahaks kaasa võtta, millel pole mingit mõtet. näiteks mu kleepsud. mul on neid päris palju juba ja nad on nii toredad. vahest õhtuti kui on igav, ma kleebin neid või vaatan. ja tekibki tunne, et seal oleks ka ju lahe vaadata... teine asi olid postkaardid. nende võlust sain ma õnneks ruttu üle.

aga asi läks palju hullemaks. kaardid ja kleepsud iseenesest ei kaalukski ju nii palju.. lihtsalt oleksid mõttetud esemed mu uues väikeses toas.

ma avastasin oma kunstitarvete sahtli, kus oli mitu karpi igasuguseid akrüüle ja vesivärve, mis ma sain jõuludeks, mida ma pole veel kunagi kasutanud. ma usun, et tõenäosus, et mul neid sealgi vaja läheb, on päris väikene. aga nad on minu omad ja ma tunnen, et ma tahaks nad kaasa vedada. ma loodan, et nad aastaga ära ei kuiva, sest nad jäävad maha, ükskõik, mida ma tahan. ja harilikud pliiatsid võtan ma kaasa!

just praegu tõstsin võtan-kaasa hunnikust ära prantsuse-eesti-prantsuse sõnastiku. aga on ka võimalus, et see sinna tagasi läheb... kui kaal lubab. ma ei tea veel, kas ma saangi prantsuse keelt seal õppida. ilmselt saan ma selles selgust alles sinna jõudes. siis oleks küll ai-ai, kui ma kaasa ei võta, kuid õppida saan. ja kui ka ei saa, siis ma avastasin paar päeva tagasi ühe pariisi tänavamoe saidi, mis ongi prantsuse keeles. seal ringi vaadates kulus mulle see ka ära. ja ma tegelikult väga kardan, et ma unustan prantsuse keele seal ära. selle raviks oleks sõnastik ju ka... ma kirjutasin praegu endale nii toreda veenmisjutu, et ma tõstsin ta just tagasi. selle arvelt jääb siis ilmselt koju inglise-eesti sõnastik, sest inglise keelel on päris häid online versioone ka. ja ma luban vanaemale, et õpin selle aasta aja pärast pähe, nagu ta mult palus.

praegu ma teen sellest sorteerimisest pausi, sest ees ootab riidekapp. ma ei tea, kuidas ma sellega hakkama küll saan...